Ema tupeeritis võib vähendada keisrilõike varjukülgi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keisrilõike eel.
Keisrilõike eel. Autor/allikas: Pieter van Marion/Creative Commons

Elu pole alati kõige puhtam asi maailmas. Seda juba sünnist saadik, mis hõlmab mitmete erineva konsistentsiga vedelike väljutamist. Nõnda ei vii operatsioonilauavääriline steriilsus alati kõige paremate tulemusteni. Uus uurimus vihjab, et keisrilõike teel ilmale toodud vastsündinute ema tupevedelikega niisutamine võiks aidata vähendada operatsiooniga seonduvaid terviseriske.

''Keisrilõiked päästavad nii laste kui ka emade elusid. Selles pole kahtlust. Nende tegemine on hinnanguliselt vajalik 10–15 protsendi sündide puhul. Seda on kaugelt vähem, kui me mitmel pool maailmas tänapäeval näeme. Näiteks mitmetes Ladina-Ameerika riikides tehakse juba pea igal teisel juhul,'' nentis ajakirjas Nature Medicine ilmunud uurimuse üks autoritest, Maria Dominguez-Bello. Eestis oli keisrilõigete osamäär möödunud aastal ilmunud doktoritöö põhjal üle 20 protsendi.

New Yorgi ülikooli siirdemeditsiini professor märkis seni ilmunud meditsiinikirjandusele tuginedes, et operatsiooni endaga kaasneda võivatele tüsistusele võib lapse üsast eemaldamine avaldada tema tervisele mõju ka aastaid hiljem. Seda võibolla esmapilgul ootamatul moel. ''Sarnaselt inimeste ülejäänud kehale elavad tupes bakterid, millega laps tuppe läbides sünnituse käigus vahetult kokku puutub. Ilmale tulles on vastsündinul juba oma esimene mikrobioom olemas,'' selgitas Dominguez-Bello.

Seejuures koloniseeritakse laps sünnitusteede mikrofloora eripärade tõttu eeskätt bakteritega, mis kasvavad hästi emapiima ja selle komponentide peal. ''Sisuliselt antakse neile kasvueelis, mis võimaldab saada inimeses dominantseks just neil mikroobidel. Samal ajal mõjutavad need ka immuun- ja närvisüsteemi arengut ning ainevahetusprotsesse,'' lisas professor. Miljonite aastate vältel kujunenud suhe näib olevat inimestel ja teistele imetajatele äärmiselt kasulik. Isegi kui kõik mikroobid otseselt kasu ei too, hoiavad nad vähemalt ära haigustekitajate sissetungi.

''Keisrilõikega jäetakse aga see etapp vahele. Imikute mikroobikooslus hakkab seetõttu meenutama pigem ema naha mikrobioomi, mis erineb tupe omast oluliselt. Eelnevates uuringutes on leitud, et ka selle edasine areng kulgeb teistmoodi,'' sõnas Dominguez-Bello. Kuigi epidemioloogilistes uuringutes pole otseseid põhjuslikke seoseid avastatud, on keisrilõikeid seostatud muu hulgas kõrgenenud ülekaalulisuse, astma, allergiate ja immuunhaiguste esinemise riskiga.

''Mõistetavalt on seega tuntud märkimisväärset huvi selle vastu, kas vastsündinute mikrobioomi arengut annab suunata taas n-ö õigele rajale,'' lisas professor. Dominguez-Bello ja ta kaaslased lootsid selleks kasutada emade tupeeritist. Vedeliku kogumiseks asetasid nad tund enne keisrilõiget nelja naise sünnitusteedesse tüki gaasriiet. Vahetult pärast lapse ilmale tulekut hõõruti sellega üle terve lapse keha ja toimetati veidi eritist isegi vastsündinu suhu. Mikrobioomi edasise evolutsiooni jälgimiseks koguti järgmise kuu vältel vatitupsudega proove nende suust, pärakust ja nahalt.

Võrdlusena uuriti sama ajaperioodi vältel ka seitsme sünni käigus tuppe läbinud ja seitsme keisrilõikega ilmale toodud lapse mikrobioomi ja ka emade sünnitusteede mikrobioomi. Kokku ulatus analüüsitud proovide arv 1500. ''Kuigi vastsündinud puutusid tupeeritisega kokku vaid väga lühikest aega, leidsime, et nende mikroobikooslus meenutas ema sünnitusteede mikrobioomi palju rohkem. Eriti võis seda tähele panna perekonda Lactobacillus ja Bacteroides kuuluvate bakterite puhul,'' lisas Dominguez-Bello kolleeg ja kaasautor Jose Clementé.

Sellegipoolest tunnistavad autorid, et uuringut tuleb võtte mitmete mööndustega. Esiteks rakendati sekkumist vaid nelja lapse puhul ja neid jälgiti vaid kuu vältel. Lisaks, kuigi erinevused olid olemas, olid pärakust võetud proovid mõlemasse keisrilõike rühma kuuluvate laste puhul võrreldes mujalt kogutud proovidega suhteliselt sarnased. ''Meie pilootuuring näitab, et ideel on jumet, aga selle suuruuringute proovile panemine on vältimatu,'' rõhutas Dominguez-Bello.

Kindlasti ei tohiks entusiastlikud emad hakata oma arstidega põhjalikult konsulteerimata uuringus kasutatud lahendust praktikas rakendama. Uuringus viidatakse, et see võiks teatud juhtudel viia bakteriaalsete või viiruslike nakkuste edasi andmiseni.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: