Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Antarktika seened suudaks Marsil elada

Vaade EXPOSE-E katsemoodulile.
Vaade EXPOSE-E katsemoodulile. Autor/allikas: ESA

Antarktika karmides oludes karastunud seeni uurinud astrobioloogid järeldavad, et organismid suudaksid taluda aastaid isegi Marsile iseloomulikke tingimusi.

Liikide Cryomyces antarcticus ja Cryomyces minteri taluvuspiiride kompamiseks saadeti seened pooleteiseks aastaks rahvusvahelisse kosmosejaama, mille välisseina külge kinnitatud katsemoodulis EXPOSE-E oli võimalik matkida mitmeid erinevaid keskkonnatingimusi.

Pooled seentest pandi elama Marsile vastavatesse oludesse. Kambri atmosfäär koosnes 95 protsendi ulatuses süsihappegaasist, samas kui hapnikku ja lämmastikku leidus vastavalt 1,6; 0,15 ja 2,7 protsenti. Vee molekule leidus miljoni osakese kohta vaid 370. Õhurõhk oli merepinnal valitsevast 100 korda väiksem. Peale selle pidid seened trotsima intensiivset ultraviolettkiirgust.

Äärmuslikele tingimustele vaatamata oli eksperimendi lõpuks terve 60 protsendi rakkude membraan. Jaguneda suutis siiski veidi vähem kui iga kümnes rakk. Töö autorite hinnangul võib see tähendada, et kui Marsil tekkis kunagi elu, võiks see seal hingitseda ka tänase päevani. Samas tähendab see ka, et oht planeedi maise eluga saastamiseks on arvatust suurem.

Osa seentest ja kaks samblikuliiki (Rhizocarpon geographicum ja Xanthoria elegans) pandi samaks ajaperioodiks elama avakosmost jäljendavasse keskkonda. Äärmuslike temperatuurikõikumiste, vaakumi ja kosmilise kiirguse tõttu eksperimendi lõpuks eluda vaid 2,5 protsenti samblikest ja 4,1 protsenti seentest.

Uurimus ilmus ajakirjas Astrobiology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: