Kuidas Eestis ja teistes riikides PISA testide abil hariduspoliitikat kujundatakse ({{commentsTotal}})

Eksam.
Eksam. Autor/allikas: ERR

Kvantitatiivselt õpilaste teadmisi mõõtev PISA test näitab meie õpilaste tugevaid ainealaseid teadmisi. Kuid nagu igale kvantitatiivsele uuringule, võib ka PISA-le ette heita neid asju, mida sellega mõõta pole võimalik: põhjusi tendentside taga. Viimasel nädalal on aruteluteemat pakkunud küsimus, kas taoliste uuringute põhjal on võimalik kujundada hariduspoliitikat. SA Innove PISA koordinaator Gunda Tire selgitab, kuidas mõjutab PISA hariduspoliitikat Eestis ja teistes riikides.

Peale liitumist PISA uuringuga 2006. aastal on Eesti tõusnud maailma hariduse lavale ning saanud väga palju tähelepanu. Põhiküsimus on olnud see, kuidas oleme saavutanud korduvalt häid tulemusi kõige mõjukamas maailma haridustestis. Väliskülalised tulevad ligidalt ja kaugelt uudistama, kuidas toimib Eesti haridussüsteem.

Eesti jaoks on see olnud pigem positiivne šokk, mis on suurendanud inimeste usku meie riigi haridusse. Samas ei ole see nii olnud paljude teiste riikide jaoks. Esimene PISA uuring toimus 2000. aastal ja sellega tuli kaasa tõsine „ahhaa“ moment paljudele riikidele. Kõige suurem PISA šokk oli Saksamaal, kus järsku avastati, et nende positsioon riikide edetabelis ei ole sugugi kohal, mida nad ise oleks eeldanud.

Sarnaselt oli Norral päris tõsine mõtlemiskoht, miks enda arvates hea haridussüsteemiga riik on teistest madalamal positsioonil. Saksamaal on sellele järgnenud erinevad haridusreformid ja uued välishindamismeetmeid, mis on toonud kaasa Saksamaa tõusu PISA-testi tulemustes. Üldiselt on tõusvate tulemustega riikideks olnud Saksamaa ja Poola, kus haridusreformide järel on PISA-testi tulemused paranenud.

Hiljuti kõlas meedias, et hariduspoliitikat ei saa teha vaid PISA testi põhjal. Vaadates maailma praktikat tuleb aga nentida, et seda tehakse päris palju.

Eesti on siin erand, kuna meil on head tulemused ja PISA ei näita, et meil oleks vaja haridussüsteemis midagi väga radikaalselt muuta. Kindlasti tuleb nõustuda, et ühe testiga ei saa mõõta kõiki võimalikke pädevusi. See ei ole ka PISA eesmärk. Nii näiteks on üldpädevuste mõõtmine kognitiivse testiga peaaegu võimatu, selleks on vaja teisi teste. PISA testidel on mõistetavalt ka ajaline piirang ja kuigi testide koostajatel on pidevalt soov lisada sinna rohkem küsimusi, kaalutakse iga kord tõsiselt, mida võtta, mida jätta.

Tänu PISA uuringule oleme leidnud tegelikult ka Eesti põhihariduse kitsaskohti. PISA tulemusel tegeletakse nüüd rohkem õpilastega, kes on andekad. Madalad tulemused on aga sageli tingitud koolist põhjuseta puudumisest ja hilinemisest. Uurides lähemalt näeme, et hilinejate hulgast kõige suurema osa moodustasid ekstreemsed arvutikasutajad ehk õpilased, kes veedavad rohkem kui 6 tundi iga päev arvuti taga. Seega teame, et liigne arvutikasutus on mingil määral seotud hilinemise ja puudumisega.

PISA uuring tõi välja, et kaks kolmandikku Eesti õpilastest tunneb ennast koolis õnnelikuna.

Vaadates PISA 2012. aasta uuringu analüüsi näeme, et Eesti asub tõepoolest õnnelikkuse osas madalal positsioonil, aga kas meie kultuuriruumis ongi kombeks ringi käia ja rääkida enda õnnest? PISA 2015 peaks tooma selles osas selguse, sest uuringus küsiti sama küsimust teisiti: kui rahul oled oma eluga üldiselt? Eelmisel aastal läbi viidud uuringu tulemusi näeme juba käesoleva aasta lõpus.

„Mina arvan, et selliseid teste võiks veel teha, kuna need on huvitavad ja mõtlemapanevad. Neid teste tehes saad teada, kas sa oled ikka tark ja kas saad juhenditest ning ülesannetest aru. Saad õppida rohkem silmaringi kohta ning on vaja sõnastamise oskust, kuna mõnes vastuses peab ka kirjutama.“

Nii kirjutas 15-aastane Eesti õpilane peale PISA testi sooritamist mullu kevadel. Testi tulemused avalikustatakse detsembris, samas sellisest kommentaarist loeme välja, et tegu ei ole ainult valikvastustega testiga ning tuleb kirjutada ja oma mõtteid formuleerida nii, et vastuse eest saaks punkte. Testitegijatele on kõik matemaatika valemid ette antud, küll aga on vaja osata neid eluga seotud ülesannetes õigesti kasutada. Ka ütleb noor, et ta õppis testi tehes enda jaoks midagi uut.

Milline on PISA ja hariduspoliitika seos maailmas – kas test on mõjutanud hariduspoliitilisi otsuseid eri riikides ka viimasel ajal?

Haridusteemade tutvustamiseks on OECD moodustanud Facebooki grupi „OECD PISA for parents“ ehk siis PISAga seotud haridusuudised laspsevanematele. Üks viimastest postitustest viitab artiklile, kus räägitakse sellest, et Prantsusmaa haridusminister on otsustanud ellu viia muudatusi eesmärgiga tõsta tulemusi PISA riikide edetabelis. Prantsusmaa tulemus matemaatikas oli 495 punkti (mis on OECD keskmine ja Eesti tulemus oli 521 punkti).

Minister otsustas, et see on liiga madal - vaid üks punkt parem kui suurel ja tähtsal naabril Suurbritannia (494 punkti). Prantsusmaa haridusminister Najat Vallaud-Belkacem teavitab, et haridusreformid on vajalikud, et tõsta õpilaste loovust ja parandada koostööd õpilaste vahel. Miks? Sellepärast, et PISA näitas neile kätte nõrgad kohad. „Õpilased ei ole võimelised ennast suuliselt väljendama, nad ei tööta koos, nad ei ole piisavalt loovad.“

Reform viiakse ellu 2016. aastal ning Prantsusmaa haridusminister on just seda meelt, et PISA mõõdab nii loovust kui ka koostöövalmidust.

Ka Suurbritannia ei ole oma tulemustega rahul

Westminsterist (valitsusest) on saadetud koolidele nõue pöörata suuremat tähelepanu just traditsioonilistele ainetele nagu matemaatika, inglise keel ja sotsiaalained. Suurbritannia haridusminister Michael Gove teatas peale uuringu tulemuste avalikustamist, et tuleks lõpetada liialt levinud grupitöö praktika, kus „lapsed lihtsalt omavahel lobisevad.“

2014. ja 2015. aasta jooksul on toimunud suur matemaatika õpetajate vahetus Inglismaa ja Šanghai vahel. Hiina õpetajad käisid Inglismaal ja õpetasid parimates koolides. Seda on väga ilmekalt dokumenteerinud BBC. Samuti tegi 2016. aasta jaanuaris Briti minister ettepaneku nõuda kõikidelt õpilastelt kohustusliku korrutustabeli oskust 12x12 piires eesmärgiga parandada PISA tulemusi. Testi piloteeritakse sel suvel ja planeeritakse rakendada 2017. aastal.

Rääkides testimisest ei saa mainimata jätta USA testimiskultuuri, kus kooliaja jooksul iga õpilane sooritab kokku 112 kohustuslikku kõrge panusega standardiseeritud testi. PISA kõneisik Andreas Schliecher viitab, et USA on kõige rohkem testitud riik maailmas, samuti kasutatakse teste palju heade tulemustega riikides Aasias aga ka Hollandis ja Belgias. Eestis on sellised testid olemas riiklike tasemetööde näol 3. ja 6. klassile ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Ülejäänud testimine on koolil enda otsustada.

Lõpetuseks tsiteeriksin seda, mida ütles Eesti kohta Marc Tucker, USA haridusteadlane, kes käis 2015. aasta kevadel Eestis ja uuris terve nädala Eesti haridussüsteemi:

„Nägime Eestis märke, mis on iseloomulikud riikidele, mille õpilased PISA testides häid tulemusi saavutavad: hästi töötav haridusministeerium; ranged akadeemilised standardid, mille põhjal on loodud tugev õppekava, mille edukust mõõdetakse kvaliteetse eksamisüsteemi abil; kõrgelt haritud ja hästi koolitatud õpetajaskond koolides ning õiglane rahastamissüsteem. Eesti tagasihoidlike, sõbralike ja kõrgelt haritud inimeste saavutused on lihtsalt märkimisväärsed.“

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: