Suhteliselt suurema ajuga loomad on teistest nutikamad

Mida suurem on looma aju, seda targem loom on. Tundub üsna usutav ja ka paljud teadlased on ammust aega eeldanud, et mida suurem on mõnel loomaliigil aju kogu keha suhtes, seda nutikamat käitumist võib temalt oodata.
Aga teised teadlased on tihtilugu vastu vaielnud, et katselist tõestust aju suhtelise suuruse ja looma nutikuse vahelisele seosele ei ole tegelikult kuigi rohkesti saadud. Ja eks õigus ole omast kohast neilgi. Nüüd aga on rühm Ameerika teadlasi ette võtnud ulatusliku uuringu, teinud katseid paljude kiskjalistega ja leidnud, et vähemalt selle loomarühma seas eelmainitud seos täiesti pädeb.
Sarah Benson-Amram Wyomingi Ülikoolist ja ta kolleegid käisid üheksas Ameerika loomaaias ja lasid loomadel ülesandeid lahendada. Loomi oli 39 liigist, 140 isendit. Ja kõik need siis imetajate klassist ja kiskjaliste seltsist, et see suur uurimistöö natukenegi lihtsam ja piiritletum oleks. Esindatud olid tiiger, hunt, hüään, jääkaru, lumeleopard, polaarrebane, kaljukass ja paljud teised.
Igale loomale anti 30 minutit, et võreseintega metallkarbist toidupala kätte saada. Selleks tuli loomal karbi luugi riiv lahti lükata. Andmeid saadi üksjagu, aga peamine järeldus oligi tõepoolest see, et suurema suhtelise ajumahuga liigid said ülesande lahendamisega teistest edukamalt hakkama. Kõige edukamad olid seejuures karud, kõige kehvemini esinesid surikaadid ja mangustid, kellest mitte ükski ei saanudki karpi lahti.
Benson-Amram ja kaasautorid kirjutavad oma katsetest ja nende tulemustest Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa




















