Väga varjatud eluviisiga mudakonn (Pelobates fuscus) veedab oma päevad maasse kaevunult ja toiduotsingule tuleb alles ööhämaruses, sageli niiske või vihmase ilmaga. Kaevumiseks – enda täielikuks peitmiseks kulub vaid paar minutit – sobib talle enim kobe savine või liivane pinnas, mida leidub tavaliselt tasandikel. Paraku sobivad sellised alad hästi ka põlluharimiseks.

Põllumajanduse intensiivistumine ühes järjest laialdasema põllukemikaalide ja - mürkide kasutamisega on mudakonna – Eestis II kaitsekategooria liik – arvukuse langemise üheks peamiseks põhjuseks. Samuti on mosaiikne põllumajandusmaastik asendunud monokultuursete põllumassiividega.

Elupaikade kadumine ongi üks peamine liikide hääbumise või väljasuremise põhjus. Kusjuures ohustatud liikide hulka kuulub umbes viiendik selgroogsetest: ohustatud on 13 protsenti lindudest ja 41 protsenti kahepaiksetest.

Sellepärast on ebasobivaks muutunud elupaikade taas sobivaks muutumine paljudele liikidele eluliselt tähtis. See töö vajab aga väga head elupaikade ning ka liigi vajaduste ja teda varitsevate ohtude tundmist.

Mudakonna geograafilist varieeruvuse ning tema sigimispaiga eelistused ja ohutegurid on ära kaardistanud rahvusvaheline töörühm, kuhu kuuluvad ka Riinu Rannap Tartu ülikoolist ja Tanel Kaart Eesti maaülikoolist.

“Nii Taanis, Hollandis kui ka Eestis sõltus mudakonna kulleste olemasolu veekogus samadest tunnustest – eelistatud olid suured, madalaveelised looduslikud lombid. Kuid kulleste arv veekogus sõltus riigiti erinevatest teguritest,” tutvustas Rannap 407 veekogu ja nende ümbruses olevaid mudakonna elupaiku uurinud teadustöö olulisemaid tulemusi.

Teadlased panid tähele, et kullaste arv sõltus Hollandis ja Taanis sigimisveekogu ümbrust ja vee kvaliteeti ohustavast intensiivsest põllumajandusest. Eestis kasutatakse põlluharimiseks vaid 20 protsenti maast ja mudakonnale sellest veel suurt ohtu ei teki. Pealegi leidub siin piisavalt suuri looduslikke maa-alasid. Kuid avatud maastikke Eestis napib ja mudakonna seisukohalt on see murettekitav.

Praegu võib haruldast mudakonna kohata vaid Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lisaks sobivate kudemispaikade vähesusele – väikeste veekogude tihedus on maastikul langenud –, mõjutab liigi arvukust ka mosaiikse maastiku kadumine – maastik võsastub.

“Liigi levikuala eri servades läbi viidud uuring näitab riigispetsiifiliste looduskaitsevõtete olulisust,” sõnas Rannap. “See võimaldab anda näpunäiteid tulevikuohtude, nagu intensiivistuv põllumajandus Eestis, ennetamiseks.”

Muu hulgas soovitavad teadlased, et mudakonna vee-elupaiku taastades või luues tuleks eelkõige keskenduda vee väga heale kvaliteedile. Samuti tasuks sigimispaikade lähedusse rajada kemikaalide vabad ökoloogilised ehk mahe tera- ja juurviljapõllud. Mudakonnale sobivad eluks päikesele avatud, kaladeta veekogud, mida ümbritsevad hooldatud niidud ja halvemini need, mille läheduses kasvab tiheda aluskattega lehtmets.