Kuni aastani 1979 sündinute hulgas on palju neid, kes on puudulikult vaktsineeritud. See tähendab, et nad on saanud ainult ühe leetrivaktsiini süsti, kuid täielikuks kaitseks on vaja kaht süsti. „Leetrite vaktsiin ei kesta igavesti. Ta annab küll pikaajalise kaitse, mis kestab kuni 30 aastat. Kuid see kaitse on kindlasti nõrgem neil, kes on ühe korra vaktsineeritud,“ selgitas Iiris Saluri, terviseameti avalike suhete juht saates „Uudis+“.

Neil kes on haiguse põdenud, peaks olema eluaegne immuunsus, kuid kõige kindlam viis teada saada, kas on leetrite vastu oleks vaja vaktsineerida, on lasta teha perearsti juures või nakkuskabinetis test, millega määratakse antikehade hulk veres.

Heaoluühiskonna inimesed nakatuvad välismaal

Kindlasti tasub end lasta vaktsineerida enne reisile minekut. Arenenud lääne heaoluühiskondades nakatuvad inimesed leetritesse peamiselt reisil olles, seda iseäranis riikides, kus vaktsineerimise tase on olnud madal, selgitas „Terevisioonis“ perearst Karmen Joller.

Nendes riikides, kus on vaktsineeritud enam kui 95 protsenti elanikkonnast, leetreid peaaegu ei esine. Kui aga vaktsineerituid on alla 95 protsendi, tekib oht haiguspuhanguks. „Ja Eestis see olukord hetkel on,“ ütles Joller.

Eestis oli 2014. aastal näiteks 6600 alaealist last, kes ei ole saanud leetrivaktsiini. 
Harjumaal oli 2014. aastal vaktsineerimata kümme protsenti lastest ning vajaliku vaktsineerimisega kaitsuse said need lapsed keskmiselt 8. eluaastaks. 

Praegu on olnud kolm haigestumist, kuid haigestunutega kokku puutunud inimesi on üksjagu ning seetõttu pole võimalik öelda, kui palju võib veel ette tulla leetritesse nakatumist.

Nakatunute hulgas oli ka ämmaemand

Üks hiljuti Eestis leetritesse haigestunu töötas Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusosakonnas. Enne diagnoosi saamist jõudis ta mitu päeva tööl olla. Juhtunust teavitati terviseametit, kes praeguseks on teinud selgeks, et tänaseks pole haigus edasi levinud.

„Muidugi kestab veel peiteaeg, kuid haigla on teinud kõik neist oleneva, et inimesi kontrollida ja riskid kaardistada ning võimalusel need välistada,“ märgiti terviseameti teates.

Mis puudutab rasedaid ja nende võimalikku nakatumist, siis see oht on üksnes vaktsineerimata rasedatel. Kui rase haigestub leetritesse, siis võib see esile kutsuda enneaegse sünnituse, raseduse katkemise ehk iseenesliku abordi, mõningatel juhtudel ka loote väärarengu. Kõik need hirmud on ennetatavad õigeaegse vaktsineerimisega.

„Vaktsiinid ei ole niisama välja mõeldud. Terve ja tugev inimene võib küll paraneda täielikult, kuid väikesed lapsed, vanurid, vähihaiged – on väga palju terviseseisundeid, mis võivad saada ohtlikuks. Kui ei ole otsest vastunäidustust vaktsineerimisele, siis peaks end vaktsineerima iga inimene, sest vaktsineerimine aitab säästa neid inimesi, kes ei saa ennast vaktsineerida või keda veel pole olnud võimalik vaktsineerida, alla aastased lapsed, näiteks,“ ütles Joller.

Tugevad tervenevad, lastele aga oht elule

Leetrid on ülinakkav haigus ning viirus kandub edasi ka nakatunult, kellel ei ole veel haigussümptomeid. Ülinakkav tähendab aga seda, et vaktsineerimata või leetreid mitte põdenud inimene nakatub 98 protsendil juhtudest.

Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ja suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse lümfisõlmedesse. Viirus on nakatamisvõimeline õhu käes kaks tundi. Sarnaselt paljudele teistele viirushaigustele algavad leetrid kõrge palavikuga, millele järgneb lööve näopiirkannas, mis levib üle keha ning hiljem nohu ja köha.

Tugeva tervisega inimestel on suur tõenäosus paraneda, kuid kõige ohtlikum on leetriviirus lastele, kes äärmuslikel juhtudel võivad haiguse tagajärjel ka surra.

Õigeaegne vaktsineerimine tähendab vaktsineerimist laste esimesel eluaastal ja korduvvaktsineerimist 13. eluaastal.

Terviseamet tuletab meelde, et enne 1980ndaid aastaid leetrite vastu vaktsineeritud inimestel pole eluaegset immuunsust, sest toonased vaktsiinid seda ei taganud.

2014. aasta oktoobris oli leetripuhang Berliinis, kus nakatus 574 inimest. 
Tänavu 23. veebruariks oli selle puhangu tõttu surnud üks pooleteiseaastane laps. 
3. aprillil aga tuvastati Saksamaal veel 970 haigusjuhtu. 
Saksamaa erinevates linnades on registreeritud erineva suurusega puhanguid (Baden-Württembergis 23, Baieris 75 haigusjuhtu). 
Suurim puhang toimus aga Tüüringis, kus nakatus 138 last ja täiskasvanut. 
Kõik need juhtumid olid seotud Erfurdi kooliga, kus ignoreeriti vaktsineerimissoovitust.