Jätkuv söe kasutamine õõnestab kliimamuutuste leevendamise plaane
Vaatamata Pariisi kohtumise eel esitatud lubadustele piirata oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on maailma riikidel plaanis rajada aastaks 2030 enam kui 2400 söel töötavat elektrijaama.
Saksamaal asuva UueKliima instituudi analüüsi kohaselt pole see enamikel juhtudel kooskõlas rahvusvahelise mittesiduva kokkuleppega, mille kohaselt ei tohiks maailma keskmine õhutemperatuur tõusta tööstusajastueelsest temperatuurist enam kui 2 °C kõrgemale. Eelnevalt on teadlased rõhutanud vajadust lõpetada eesmärgi täitmiseks söe kütusena kasutamine sajandi keskpaigaks.
Instituudi analüüsi kohaselt moodustaksid 2440 uue elektrijaama emissioonid 16-18 protsenti süsihappegaasi heitkogusest, mille õhku paiskamisel säiliks kahel juhul kolmest võimalus piirata temperatuuri tõusu kahe kraadiga. Koos eelnevalt rajatud jaamadega küündiks maailma söeelektrijaamade iga-aastane CO2 heitkogus 2030. aastaks 12 gigatonnini, moodustades umbes neljandiku inimkonna kõigist ennustatavatest emissioonidest.
Autorid märgivad, et 2 °C kraadi lubaduse täitmiseks oleks riigid pidanud osa söel töötavatest elektrijaamadest niigi sulgema. Koos uute jaamadega ületab aga nende poolt õhku paisatav CO2 heitkogus selleks tarvilikku neli korda.
Kitsamalt keskendus instituut Euroopa Liidule ja kaheksale riigile, mille poolt rajatavate söeelektrijaamade koguvõimsus ületab viit gigavatti. Instituut on eelnevalt hinnanud neist kõigi Pariisi eel tehtud lubadusi ebapiisavaks või oleks nende realiseerimine aidanud enam kui kahekraadilist temperatuuri tõusu vältida keskmise tõenäosusega.
Autorid leidsid, et Pariisi kohtumiseks antud lubadustega pole kooskõlas Hiina, India, Jaapani, Lõuna-Korea, Filipiinide, Türgi ja Euroopa Liidu plaanid. Lõviosa uuest tootmisvõimsusest lisanduks Hiinas ja Indias. Neist viimane on andnud Pariisi kliimakohtumisel mõista, et söe kasutamine on riigi elektrifitseerimiseks ja varustuskindluse parandamiseks hädavajalik.
Delegatsiooni juht Ajay Marthur märkis BBC-le, et kuigi päikeseenergia hind on viimase nelja aasta jooksul 75 protsenti langenud, on see söe kasutamisest endiselt kaks korda kallim. Seetõttu sõltub taastuvenergeetika osakaalu kasvatamine otseselt arenenud riikide poolt Indiale antavast abist.
Hiina on teatanud samas kavast olemasolevaid elektrijaamu süsiniku- ja õhusaaste vähendamiseks täiustada. Uute regulatsioonide mittevastavuses olevad jaamad kavatseteakse sulgeda 2020. aastaks.
Tutvu UueKliima instituudi analüüsiga.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
