„Töö peamine hüpotees on, et kartuli saagikus ning mugulate toitainete, nitraatide, kuivaine ja tärklise sisaldus kui ka mugulahaiguste esinemine sõltuvad kõik viljelussüsteemist, külvikorrakultuuridest ning kliimatingimustest,“ rääkis maaülikooli doktorant Berit Tein.

Uurimistöö eesmärk oli hinnata viljelussüsteemi mõju kartuli saagierinevustele, vaadata, kuidas erinevad viljelussüsteemid mõjutavad mugulate makrotoitainete kontsentratsiooni kui ka kuivaine ja tärklisesisaldust ning mugulahaiguste esinemist.

Uurimusest ilmnes, et keskmisena mõõdetult on viljelussüsteemidel mõju kartuli saagikusele, mugulate osade toitainete, näiteks lämmastiku, fosfori ja magneesiumi ning nitraatide (NO3–) sisaldustele. Samuti mõjutab viljelussüsteem mugulahaiguste, näiteks kuivmädaniku, hõbekärna ja hariliku kärna esinemist.

Samas näiteks ei mõjutanud viljelussüsteem mugulate kaaliumi, kaltsiumi, tärklise ja kuivaine sisalduso ega ka märgmädaniku esinemist. „See, kuidas konkreetne süsteem mõjutab mugulate kvaliteediomadusi, on otseselt mõjutatud ka kasvuperioodi keskkonnatingimustest.“

Selliseid mitmefaktorilisi uurimusi on läbi viidud väga vähe. Selliseid, mis otseselt võrdlevad mahe- ja tavasüsteeme, on veelgi vähem. Doktoritööst saavad kasu kindlasti tootjad, leiab autor, sest uurimus selgitab, kuidas edukalt toime tulla erinevate haigustekitajatega.

Doktoritööd „Viljelussüsteemide mõju kartuli mugulasaagile ja kvaliteedile“ juhendasid dotsent Are Selge, teadur Viacheslav Eremeev ja vanemteadur Evelin Loit. Oponent on prof Dr Paul C Struik Wageningeni ülikoolist Hollandis.