Tegemist on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ nii-öelda tuletorniprojektiga, mille tulemused on eeskujuks teistele sarnastele algatustele.

Projekti sisuline väljakutse on suur – olemasoleva hruštšovka planeeringuga linna ümberehitamine targaks ja energiatõhusaks. Tartus plaanitakse renoveerida 8,2 miljoni euro eest 900 hruštšovka korterit ehk 23 maja, arendatakse energiasüsteeme ja elektriautode võrgustikku.

Tartu ülikooli geograafia osakonna töörühma ülesanne on arendada välja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikud targa linna ärimudelid, tõhustada sensortehnoloogiate rakendusi ja rakendada integreeritud planeerimismudelit.

Varasemalt on maailmas targa linna lahendusi praktiseeritud eelkõige uutele majadele ja uutele linnaosadele, üks terviklahendus on näiteks Songdo linn Lõuna-Koreas.

Tartu ülikooli geograafia osakonna professor, targa linna kontseptsiooni üks arendaja Eestis Rein Ahas sõnas, et vana linna ümberehitamine on aga tehnoloogiliselt ja korralduslikult palju keerulisem, sest siin põrkuvad arusaamad ja huvid materjalide, muinsuskaitse, uute tehnoloogiate omaksvõtu, omandi, sotsiaalsete probleemide, logistika ja paljude muude teemadega.

Vanade majade renoveerimise on ette võtnud Hispaanias Baskimaal tegutsev tehnoloogilise innovatsioonikeskuse Technalia eestvedamisel tegutsev konsortsium, kes valiti 52 konsortsiumi taotlusest kolme rahastatu hulka.

Tartu targa linnaosa asendiplaan.