Tartu ülikool aitab Tartu linna targaks teha ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli geograafia osakonna mobiilsusuuringute labor osaleb Euroopa Liidu suurprojektis SmartEnCity, mille üks oluline eesmärk on arendada Tartu kesklinna hruštšovka planeeringuga piirkond targaks linnaks.

Tegemist on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ nii-öelda tuletorniprojektiga, mille tulemused on eeskujuks teistele sarnastele algatustele.

Projekti sisuline väljakutse on suur – olemasoleva hruštšovka planeeringuga linna ümberehitamine targaks ja energiatõhusaks. Tartus plaanitakse renoveerida 8,2 miljoni euro eest 900 hruštšovka korterit ehk 23 maja, arendatakse energiasüsteeme ja elektriautode võrgustikku.

Tartu ülikooli geograafia osakonna töörühma ülesanne on arendada välja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikud targa linna ärimudelid, tõhustada sensortehnoloogiate rakendusi ja rakendada integreeritud planeerimismudelit.

Varasemalt on maailmas targa linna lahendusi praktiseeritud eelkõige uutele majadele ja uutele linnaosadele, üks terviklahendus on näiteks Songdo linn Lõuna-Koreas.

Tartu ülikooli geograafia osakonna professor, targa linna kontseptsiooni üks arendaja Eestis Rein Ahas sõnas, et vana linna ümberehitamine on aga tehnoloogiliselt ja korralduslikult palju keerulisem, sest siin põrkuvad arusaamad ja huvid materjalide, muinsuskaitse, uute tehnoloogiate omaksvõtu, omandi, sotsiaalsete probleemide, logistika ja paljude muude teemadega.

Vanade majade renoveerimise on ette võtnud Hispaanias Baskimaal tegutsev tehnoloogilise innovatsioonikeskuse Technalia eestvedamisel tegutsev konsortsium, kes valiti 52 konsortsiumi taotlusest kolme rahastatu hulka.

Tartu targa linnaosa asendiplaan.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: