Magnetpooluste vahetumise pärast ei pea muretsema veel niipea

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Magnetväli kaitseb Maad Päikese kapriiside eest. Autor/allikas: NASA

Maa magnetväli on viimase 200 aasta vältel oluliselt nõrgenenud, viidates mõnede teadlaste hinnangul peatsele magnetpooluste vahetumisele. Rauda sisaldavaid vulkaanilisi kivimeid uurinud geoloogid märgivad aga, et planeedi magnetvälja tugevus pole kõigele vaatamata langenud veel alla viimase viie miljoni aasta keskmise.

Eluterve huvi planeeti ümbritseva magnetvälja käekäigu vastu on põhjendatud. Magnetväli kaitseb Maad Päikeselt ja avakosmosest lähtuvate osakeste eest. Ülienergeetilised ioonid ja elektronid külvaksid kaost nii elektrivõrgus ja elektroonikaseadmetes kui ka tekitaksid potentsiaalselt ohtlikke geenimutatsioone. Pooluste vahetumise vältel, mis võtab erinevate mudelite kohaselt paarsada kuni paar tuhat aastat, on planeedi magnetväli tavapärasest nõrgem ja rohkem taolisi osakesi jõuaks Maani. Siiski tasub märkida, et see pole teadaolevalt kaasa toonud ühtegi suuremat väljasuremislainet.

Kuigi magnetvälja tugevust ja selle jõujoonte suunda suudetakse tänapäeval registreerida äärmiselt täpselt, pole see teinud pooluste potentsiaalse vahetumise ette ennustamist oluliselt hõlpsamaks. Minevikus on see juhtunud 200 000 kuni viie miljoni aasta ehk äärmiselt ebaregulaarsete ajavahemike tagant. Viimati leidis see aset ligikaudu 780 000 aasta eest. Euroopa kosmoseagentuuri Maad seiravate satelliitide tehtavad mõõtmised on samas viimastel aastatel näidanud, et magnetväli nõrgeneb viimasel ajal sedavõrd tempokalt, et kaoks paari tuhande aasta pärast täielikult.

Värskes töös uurisid Massachussetsi tehnikainstituudi teadlased ekvaatori lähistel asuvast Galapagose saarestikust pärinevaid vulkaanilisi kivimeid ja Antarktikast kogutud ligikaudu samu vanu proove. Kivimites leiduvate ferromagnetiliste osakeste orientatsiooni ja kivimite magneetuvuse alusel sai rekonstrueerida Maa magnetvälja jõujoonte suuna ja välja tugevuse muutuse. Töörühm leidis, et vaatamata viimastel aastasadadel nähtud trendile on Maa magnetväli endiselt pea kaks korda tugevam kui viimase viie miljoni aasta jooksul keskmiselt.

Huapei Wang leiab kolleegidega, et mõtteline piir ületataks senise magnetvälja nõrgenemise jätkudes alles tuhande aasta pärast. Mitte miski ei garanteeri aga nende sõnul, et magnetväli ei hakka vahepeal taas tugevnema. Pooluste vahetumise pärast võiks muretseda aga juhul, kui välja tugevus püsiks pikemat aega alla keskmise.

Töörühm lisab, et mitmetes eelnevates töödes on planeedi magnetvälja muutuste uurimiseks kasutatavate ferromagnetiliste kivimite paardumata elektronide spinni suunda valesti tõlgendatud. Seni on valdavalt eeldatud, et suund on alati üle terve proovi planeedi magnetvälja tugevusest sõltuvalt sama. Wang leidis aga, et see peab paika vaid väiksemate materjalikübemete korral.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: