Oxfordi professor selgitab, miks esineb jätkuvalt palju informatsioonilist ebavõrdsust ({{commentsTotal}})

Kaart näitab, kus kohas kasutavad inimesed populaarset fotode jagamise teenust Panoramio.
Kaart näitab, kus kohas kasutavad inimesed populaarset fotode jagamise teenust Panoramio. Autor/allikas: http://geography.oii.ox.ac.uk

Interneti tulek ja digitaliseerumine on põhjalikult ümber kujundanud informatsioonilise maailmakaardi. Nähtust ja tendentse uurib lähemalt meedia- ja kommunikatsioonigeograafia valdkond, mis koondab endas geograafi, meedia ja kommunikatsiooniteadlase või sotsioloogi taustaga teadureid.

Sellest kirjutavad Tartu ülikooli meediauurijad Anu Masso ja Signe Opermann seoses Oxfordi ülikooli interneti instituudi professori Mark Grahami täna Tartus toimuva avaliku loenguga.

Infol on geograafiline asukoht

Väide, et informatsioonil on asukoht ning et kommunikatsioon on käsitletav geograafilises paradigmas, ei olegi õigupoolest uus. Ruumi ja koha sotsiaalne käsitlemine on sotsioloogilistes teadusringkondades olnud fookuses juba alates 20. sajandi algusest, seda eelkõige Georg Simmeli eestvedamisel (aeg ja ruum on olnud loomulikult olulised mõisted filosoofias juba varasemalt).

Arenguid sotsiaalteadustes alates 1960. aastatest on nimetatud ka “ruumiliseks pöördeks”, mil nii teoreetilised lähenemised (nt alustades Edward Soja, Henri Lefebvre, David Harvey, Donald Janelle ning lõpetades Doreen Massey ja teistega) ning empiirilised uuringud seoses kasvava füüsilise mobiilsusega ning tekkinud virtuaalsete mobiilsusvõimalustega on hüppeliselt enam pööranud tähelepanu ruumiliste interaktsioonidega seonduvale.

Tekkinud interdistsiplinaarne uurimissuund, meedia- ja kommunikatsioonigeograafia, aitab mõista, mil moel inimesed tajuvad näiteks kahanevaid vahemaid, olgu tegu siis geograafiliselt kaugel asuvate paikade lähemale toomisega või siis eemal viibivate inimestega suhtlemisega, mis saab toimuda reaalajas ja peaaegu et ka -ruumis. Selle on võimalikuks muutnud kõikjaleulatuv internetiühendus.

Internet toodab ebavõrdsust

Noorema põlvkonna internetiuurija ja üks kriitilise perspektiivi esindajatest, Mark Graham, rõhutab, et kuivõrd informatsiooni vahendatakse ja jagatakse võrgustike, infrastruktuuri ning füüsilist asukohta omavate tehnoloogiate kaudu, on päevselge, et informatsiooniliste võimaluste paiknemine ja kasutamine ei ole igas maailma punktis päris ühesugune või võrdne. Internetiseerumise varjukülg maailmakaardil on nähtav selle kaudu, et riigid ja piirkonnad on sel tinglikul kaardil esindatud moonutatud kujul. See tähendab, et kui mõned neist joonistuvad välja väga selgelt kogu oma ulatuses edukate e-ühiskondadena, kus digitaalsed teenused ja ülikiire internet on sama enesestmõistetavad kui inimõigused, on teised jällegi kujutatud ebaproportsionaalsemalt või lausa haihtunud. “Valged laigud” märgistavad veel ületamata “digitaalset lõhet”, mis tähendab juurdepääsu puudumist digitaalsetele tehnoloogiatele ja internetiühendusele.

Geograafiline vaade kommunikatsiooniteadustes on alati suunatud ka tähendusele, mis tekib selle pinnalt, kuidas objektid “kaardil” või mõttelisel väljal paigutuvad. Keskel ehk nähtaval kohal on olulised ja silmapaistvad, äärealal aga fookusest väljapoole või eemale tõrjutud, moodustades nn teadmistepõhised perifeeriad.

Võimalusi “pildile pääsemiseks” saab seega määratleda näiteks selle kaudu, kui ammendav ja rikkalik on informatsioon, mida erinevate kasutajate ja kanalite haldajate poolt on sisestatud ning internetiavarustes mingi riigi või piirkonna kohta leida võib. Juba kasvõi kiire pilguheit internetientsüklopeediasse Wikipedia näitab, et Saksamaa on esindatud ja esitletud palju põhjalikuma ja küllaldase teabe kaudu võrreldes näiteks Lõuna-Ameerikaga, mille kohta antud platvorm annab tunduvalt vähem informatsiooni. Teise näitena võib avada Google Maps’i andmebaasi ning veenduda, et Tokyo kohta esineb märkimisväärselt rohkem kasutajate loodud sisu kui terve Aafrika mandri kohta kokku (vt Ralph Straumanni ja Mark Grahami uurimust).

(Allikas: http://geography.oii.ox.ac.uk)

Internetimajanduse kasv toob kitsaskohad välja

Liikudes globaalselt vaatelt lokaalsele, on osundatud, et niisugune ebaühtlus pole märgatav mitte üksnes maailmakaardil, vaid teatud erinevused tulevad sisse isegi ennast eeskujulikeks infoühiskondadeks pidavates riikides.

Mark Graham on koos Grant Blanki ja teiste Oxfordi teadlastega uurinud internetikasutust Ühendkuningriigis, mis on üks kõrgeima internetimajandusega riike – 8,3 protsenti Suurbritannia SKT-st (Eestis on vastav näitaja 4,2 protsenti), kuid kus ometigi on tegevused ja aktiivsus koondunud ebaühtlaselt. Üks kõige hajusamalt internetiühendusega kaetud alasid on Šotimaa, mille elanike digitaalsed kommunikatsioonivõimalused (sh eneseväljenduslikele võimalustele, osalemisele erinevates võrgustikes, teenuse kasutamise võimalustele, informeeritusele jne) on tunduvalt piiratumad kui Londoni piirkonna või Bristoli, Southamptoni ja Nottinghami asukatel, mis on ühed suurima internetikasutusega linnad.

Grahami ning tema kolleegide Ralph K. Straumanni ja Bernie Hogani uuringute põhjal kuulub Eesti riikide hulka, mida iseloomustab suhteliselt kõrge aktiivsus informatsiooni loomisel internetis (374,134 Wikipedia toimetamist miljoni inimese kohta). Samuti on Grahami uurimismeeskond (koos Matthew Zooki, Andrew Boltoniga) analüüsinud infogeograafiat Eesti pronkssõduri juhtumi abil, näidates, et virtuaalses reaalsuses kohtuvad erinevad kultuurilised koodid ning erinevad tehnoloogilised vahendid informatsiooni vahendades osalevad uute ruumiliste reaalsuste loomisel.

Mark Graham, kes esineb täna Tartu ülikoolis ettekandega “Ebavõrdne võimu- ja osalusgeograafia internetiajastul”, osutab senimaani realiseerimata võimalustele, mis veelgi laialdasema ja parema võrgustumise (ühendusega) kaasnevad ning teisalt lahendamata probleemidele ja barjääridele sotsiaalses, majanduslikus ja regulatiivses keskkonnas, mis informatsioonilist ebavõrdsust ja võimu geograafilist ebaühtlust taastoodavad. Geograafiliselt piiritletud võimaluste problemaatika, mis puudutab ühtlasi nii digitaalse demokraatia edendamist kui ka digitaalse teadmuse levikut üldisemalt, ei ole seega ka kaasaja infoühiskonnas, kus infoliikumine järjest vähem füüsilisest distantsist sõltub, sugugi lahendatud, vaid vajab selgitamist uutel alustel.

Professor Mark Grahami avalikku loengut on võimalik kuulata Tartu ülikooli aulas täna, 9. novembril kell 14.15 algaval seminaril “E-ühiskond ja e-kodanikud: inimeste mõjuvõimu suurendav tehnosiire ja arenguabi”

Vaata ka Mark Grahami blogi: zerogeography.net

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: