Patsiendi raviarst, doktor Märt Elmet Tartu Ülikooli kliinikumist ütles ERR-i raadiouudistele, et patsiendi taastumine läheb plaanipäraselt, eile jõudis eestlanna koju ja tal on kõik hästi.

Kõnealuse südamesiirdamise teeb aga eriliseks ka operatsioonile eelnenud protseduur.

"See eelnenud protseduur tõesti oli ka asi, mida Eestis esimest korda tehti. See oli siis südame vasaku vatsakese abiseadme ehk sisuliselt verepumba paigaldamine inimese sisse. See oli selle patsiendi jaoks vajalik seetõttu, et tema südamepuudulikkus oli nii raske, et ta sisuliselt ei olnud võimeline väljaspool haiglat elama, vajas pidevat ravimite manustamist, arstide järelevalvet," rääkis Märt Elmet.

Südamepump paigaldati 37-aastasele naisele aasta ja neli kuud tagasi. "Sellega ta sai kodus vahepeal rahulikult elada ja see ongi n-ö transplantatsiooni ootamise perioodiks, maailmas praktiseeritakse sellist ravivõtet," kinnitas Elmet.

Elmet selgitas, et südame siirdamine on jätkuvalt haruldane operatsioon, kuigi maailma mastaabis tehakse seda aastas juba tuhandeid, umbes 5000-6000. "Soomes, kus meie siirdamine tehti, oli eelmise aasta number 24 siirdamist," lausus Elmet. Eestis on tema sõnul üksikuid inimesi, kes praegu või varem on siirdatud südamega ringi liikunud.

"Peale selle patsiendi on ametlikult järjekorras veel üks transplatatsiooni ootav inimene," kinnitas Elmet.

Helsingis toimunud südamesiirdamine oli Elmeti sõnul pikka aega toimunud koostööprojekti tulemus ning seda valmistati ette mitu aastat. Lisaks Tartu Ülikooli kliinikumile osalesid projektis ka Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Helsingi ülikooli keskhaigla. Kokkulepped olid varem sõlmitud meie sotsiaalministeeriumi ja Helsingi haigla vahel. Ka olid haigekassa rahastamise otsused varasemalt tehtud.

"Eesmärk on kõigi sellist ravi vajavate patsientidega käi kindlat kokkulepitud rada pidi ja kindlasti pikem plaan on siis ka Eestis südame transplatatsioone iseseisvalt alustada," ütles Elmet täpsustas, et tänase päevaga ta öelda ei oska, millal see Eestis võiks juhtuda. Praegu käib selles vallas ka Eesti arstide seas intensiivne väljaõpe.

"Aga kuna tegemist on ühe sellise keerulisema valdkonnaga meditsiinis üldse, siis see tahab kogemust, palju teadmisi, palju tööjõudu, nii et ma hetkel ühtegi ajalist daatumit välja ei käi," lisas Elmet.

Tartu Ülikooli kliinikum teatas pressiteates, et patsiendil oli dilatatiivne kardiomüopaatia ehk südame laienemine tekkinud sünnituse järgselt. Tema haigus oli 15 aasta jooksul järjest süvenenud ning ta vajas südamepuudulikkuse tõttu pidevat haiglaravi.

2014. aasta aprillis paigaldasid Tartu Ülikooli kliinikumi arstid eesotsas doktor Arno Ruusalepaga naisele kehasisese südame vasakut vatsakest toetava abiseadme. Uue südame ootelehel oli naine alates eelmise aasta detsembrist.

Patsiendi edasine ravi ja siirdamisjärgne kontroll jätkuvad kahe haigla spetsialistide tihedas koostöös.

Maailma esimene edukas südamesiirdamine teostati 1967. aastal Lõuna-Aafrika vabariigis.

Ettevalmistused selle nimel, et südamesiirdamine oleks kättesaadav ravimeetod Eesti patsientide jaoks, on kestnud aastaid. Arvestades elanike arvu, vajab Eestis südamesiirdamist 1-5 patsienti aastas. Et nii väikese haigete arvu juures on siirdamismeeskonna väljaõpe ja siirdamiseks vajalike oskuste ning kogemuste omandamine äärmiselt keerukas, ongi otsustatud esimesed südamesiirdamised Eesti patsientidele läbi viia kolme raviasutuse ühisjõul.