Kosmosereis uuele Maale jõudmiseks võtaks inimestel praegu aega 25 miljonit aastat ({{commentsTotal}})

Kui Maad nimetada viisil, nagu praegu on nimetatud uut asustamiskõlbulikku eksoplaneeti Kepler-452b, siis ütleksime meie koduplaneedi kohta Päike-d. Mida õigupoolest tähendab Kepler-452b ja mida selle Maa-sarnase planeedi avastamine meie jaoks tähendab, selgitas saates „Uudis +“ Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik.

Kepleri-nimelisi planeete on sõna otsese mõttes sadu. See asjaolu tuleneb faktist, et nende planeetide „avastaja“ on Kepleri nime kandev orbitaalteleskoop. See vaatab täpselt ühte kohta Luige tähtkujus ja on avastanud seal üle tuhande eksoplaneedi. Neid on olnud erineva suuruse ja kaaluga. Viimase ehk meile enim huvi pakkuva Kepler-452b strateegilised mõõdud on aga kõige enam sarnased Maaga ning täht, mille ümber see tiirleb, on üsna sarnane meie Päikesele. Lisaks asub Kepler-452b oma tähest ligikaudu sama kaugel kui Maa Päikesest. See omakorda annab lootust, et meile inimestele eluks vältimatu vesi saab seal eksisteerida vedelas olekus.

„See annab lootust, et seal tõepoolest on sarnased tingimused, nagu Maal,“ ütles Tõnu Viik.

Kepler eksoplaneedi nimetuses tuleb avastaja ehk orbitaalteleskoobi nimetuse järgi. Numbrid nimetuse Kepler järel tähendavad järjekorranumbreid ning täht „b“ numbrite järel tähistab ainsat selles tähesüsteemis avastatud planeeti (a tähistaks see selle süsteemi tähte). Kui me prooviksime Maad sama moodi nimetada, oleks Maa nimetus Päike-d.

Kuigi Kepleri orbitaalteleskoop on avastanud enam kui tuhat eksoplaneeti, siis neist Maale sarnanevaid on umbes seitse. Viimane neist, Kepler-452b on neist kõige rohkem huvipakkuv.

Planeedi kohta on teada, et planeet asub meist ligikaudu 1400 valgusaasta kaugusel. „Väga kaugel,“ võtab Tõnu Viik kokku ning selgitab, et kui inimesed tahaksid sinna jõuda vahendiga, mis liigub sama kiiresti kui Pluutot uuriv sond New Horizons, kuluks selleks ligikaudu 25 miljonit aastat. „Kaunis lootusetu värk,“ nendib Viik.

Muidugi asub eksoplaneete meile lähemalgi. Näiteks Kepler-186f on meist vaid 500 valgusaasta kaugusel ning neid on veel lähemalgi. „Lootus, et me leiame veel lähemal neid, ei ole kadunud.“

Kepler-186f esimene Maa-suurune planeet, mis asub asustamiskaugusel. Allikas: Kunstniku joonis/NASA

Täht, mille ümber Kepler-452b tiirleb on üsna sarnane meie omale, kuid täht ise on meie Päikesest 1,5 miljardit aastat vanem. „Mis tähendab seda, et ta on staadiumis, kus hakkab muutuma punaseks hiiuks,“ selgitab Viik.

Ja juba praegu peaks olema tema heledus nii 10 protsenti kõrgem kui ta enne oli, mis omakorda ähvardab seda planeeti kasvuhooneefektiga. See omakorda ei too kaasa midagi head neile, kes seal juhtumisi võiksid elada.

Küsimus, kui tõenäoline on, et Kepler-452b pinnal on elu ning kas me saame seda kindlaks teha, kõlas eilsel NASA telekonverentsil kui ka täna „Uudis +“ saatejuhi Lauri Variku suust. Kuidas siis on?

„Kunagi ei tohi öelda, et kunagi ei saa, küllap ju asjad arenevad. Ja enne 1995. aastat ei teadnud me ju üldse, et ükski eksoplaneet eksisteerib.“ Arvatakse, et tegu on samasuguse kivi-planeediga, nagu Maa ning et seal võib olla ka vulkaane.

„Ja kui on vulkaane, annab see lootust, et seal on midagi elusat ka. Kas just nüüd selliseid inimese tüüpi humanoide – selles muidugi võib kahelda, aga mikroobe äkki on,“ märgib Tõnu Viik.

Kuidas avastatakse uusi planeete?

Planeetide tuvastamiseks on mitmeid meetodeid. Kepleri orbitaalteleskoop kasutab meetodid, kus mõõdetakse tähe valgust siis kui planeet selle eest läbi liigub. „Tõsi, see on äärmiselt väike protsent või protsendi murdosa. Aga praegused aparaadid on nii targad, et suudavad seda kindlaks teha. Nii tehti ka Kepler-452b kindlaks.“ Pärast aru saamist, et päikese eest võib mingi planeet läbi liikuda, saab välja rehkendada meile jõudnud valguse järgi, mis tüüpi, millise massi ja muude näitajatega planeediga on tegu. „Me saame tegelikult päris palju teada ja aimame veel rohkem, muidugi,“ selgitab Viik.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: