Minu jaoks on väärikus põimitud auga. Rahvatarkuse kohaselt – kui inimesel ei ole au, ei ole tal enam midagi. Niisamuti ka väärikusega. Õnneks ei ole väärikuse kaotamine niisama lihtne. Leian, et inimene leiab oma väärikuse kodust, lastetoast. Perekond on tähtis ja ellu kaasa võetavad väärtused saab inimene just nimelt väga väikselt kodust kaasa. Väärikusega seonduvad minu jaoks kolm sõna: inimväärikus, eneseväärikus ja väärikus teiste silmis ehk sotsiaalne väärikus.

Inimväärikus on ja jääb

Inimväärikus kuulub inimeseks olemise juurde. Inimväärikus tähendab, et alates looteeast kuni surmani on igal inimesel oma väärikus. Inimväärikus ei sõltu isegi vääritutest tegudest mitte. Olgu selleks siis kelmus, perverssused, valetamine, varastamine. Mina usun, et Jumal lõi inimese oma näo järele elavaks, loovaks, otsustusvõimeliseks, intelligentseks ja vastusvõimeliseks olendiks. See muudab inimväärikuse inimese enda tegudest ja teiste hinnangutest sõltumatuks. Inimväärikus lihtsalt on.

Väärikus tähendab piiride teadmist ja tundmist. Väärikal inimesel on mitmeid asju, mida nad ei ole nõus tegema. Käitumisviise, mis lähevad vastuollu nende olemusega. Vääritu see-eest, teeb kõike, mida hing ihaldab. Olgu see hea või halb.

Eneseväärikus on enda sepistada

Eneseväärikus rajaneb sisemiste piiride austamisel, enesele kindlaks jäämisel, oma südametunnistuse kuulamisel ja ideaalide järgimisel. See inimene, kes suudab oma parema mina tõeks elada, võib endale lubada eneseväärikust. Inimene, kellel on kindlad tõekspidamised, mida ta peab pühaks ja puutumatuks. See on sisemine tõde, kompass, mis juhatab inimesed kindla raja peale astuma.

On inimesi, kes on väärikad ja inimesi, kes on vääritud. Väärikus eristab inimesi üksteisest. Kui inimväärikus lihtsalt on, siis väärikas olemine tuleb keerulisemalt. Väärikas olemine tähendab teatud viisil käitumist ja mõtlemist, aga mitte ainult. Palju on peidus ka välise taga.

Sotsiaalset väärikust omab väärikas isik

Sotsiaalne väärikus tähendab mainet, head nime, lugupeetust. Seda võib koguda kui kapitali, aga ka lihtsalt laiali pillata, ära kaotada. Tavaliselt me kasutame sotsiaalse väärikuse kohta sõna väärikus. Väärikus on miski, mis kuulub sellele inimesele, kes on väärikas. Väärikust ei anna inimesele kõrge ametikoht, inimene teeb ametikoha ja positsiooni ise kas väärikaks või väärituks. Karjääriredeli tipp ei kingi väärikust.

On olukordi, mis panevad väärikuse proovile. Nendeks on laias laastus konfliktid ja kiusatused. Inimese väärikus on tihti peale näha siis, kui ta läheb kellegagi vastuollu või endast välja. Lihtsaimaks näiteks siin on inimese reaktsioon solvangutele. Teiseks olukorraks väärikuse testimisel on klassikaline keelatud vilja söömise lugu Piiblist – kas valida õige või valida kasulik?