Tartu ülikooli geograafia professor Rein Ahas ütles „Terevisioonile“, et targale linnale tarvilik tehnoloogia on meil olemas. „Seda on meil taskud täis ja linnad täis. Võtmeteema, millega praegu tegeletakse on tegelikult ühiskonnakorralduse muutmine ja planeerimine vastavalt tehnoloogiale.“

Rein Ahas leiab, et linnatranspordi tulevik võiks olla juhita ja omanikuta autode käes. Ta toob näiteks praegusel omandimudelil põhineva tegevuse, kus auto seisab koduõuel terve õhtu ja öö. Seejärel seisab päeva vältel kaheksa tundi töökoha parkimisplatsil. See aga ei ole kuigi tõhus. „Nende kasutusaeg on võib-olla kaks tundi ööpäevas ja parkimine on üks autode põhiprobleem,“ märgib Ahas.

Omanikuta ja juhita auto võimaldaks Ahase sõnul luua linnas toimetava juhita ja elektritaksode võrgustiku, mis tulevad näiteks nutitelefoni teenustena.

Need võivad sarnaneda Taxify või Uberiga, kuid nende ühine tunnus on, et need kalkuleerivad inimese personaalsetest soovidest lähtuvalt välja, millist transpordivahendit ja marsruuti oleks vastaval reisijal kõige arukam kasutada.

Samamoodi peaksid end personaalselt inimese vajadustele kohandama hakkama näiteks jäätmevedu ja linnavalgustus. Linnavalgustuse tarvis on Ahase sõnul juba praegu olemas tehnoloogiad, mis võimaldavad olla säästlikumad ja inimesest lähtuvad. Näiteks võib säästu saavutada ainuüksi tänavavalgustusposti küljes olevate sensoritega, mis reguleerivad valguse hulka vastavalt tänaval liikuvatele inimestele. Selle juures on toonitab Ahas, et uute lambipostide võrgustikuga luuakse targa linna infrastruktuur paljude muude rakenduste tarvis.

Prügiveo korralduse osas on võimalik näiteks kasutada tehnoloogiaid, mis tuvastavad prügi hulka ja selle haisemise taset ning vastavalt sellele annavad jäätmevedajale märku. Arvuti võib väga hästi panna kokku reaalselt selle prügi äraveo, nendib Ahas. „See on reaalsus juba päris paljudes linnades, ei ole vaja enam sellist pühapäevahommikust prügiringi.“

Ahas tõi ühe näitena esile ka Tallinna ühistranspordi. Tema sõnul toob uute ja julgete ärimudelite tutvustamine, olgu selleks näiteks tasuta ühistranspordi korraldamine, kaasa ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtu.

„Uue targa digimaailma tunnus on see, et paljud lihtsad asjad on tasuta. Palju keerulisem on see, kuidas sellega raha tehakse ja kuidas see majanduse käima paneb,“ rääkis Ahas.

Linnades on põhiprobleem suurte inimhulkade liigutamine ühest kohast teise – mida suurem on linn, seda suurem on see probleem. Kuhu võiks see Eestis liikuda? Rein Ahase sõnul on siin palju erinevaid võimalusi, üks neist on muuta teenused ja tooted väga personaalseks.

Ta tõi näiteks Singapuri, kus on ette võetud väga personaalne linnaruumi maksustamine. „Kui sa oled vaene või sul on aega, võid valida odavama marsruudi ja odavama transpordivahendi.“ Olukord, kus suured lõõtsaga bussid on ühel hetkel päeva jooksul üsna tühjad ja järgmisel pilgeni reisijaid täis, võiks tänu nutika linna projektile olla minevik juba praegu.

„Tänapäeva loovusel põhinevas individuaalses ühiskonnas, kus digi-infra ja telefonid meie taskus võimaldavad minna väga personaalseks, muutuvad uued linnatranspordimudelid, mida tarkades tehnoloogiates kasutatakse, täiesti personaalseks.“