Megalinnade keskkonnasäästlikus sõltub nende kompaktsusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Spreng Ben/Creative Commons

Viimase sajandi jooksul on käsikäes inimpopulatsiooni kasvuga kaasnenud ka linnade hüppeline laienemine. Linnastumist on nähtud üleilmsete keskkonnaprobleemide valguses nii negatiivse kui positiivse ilminguga. Maailma megalinnu käsitlenud analüüs näitab, et linnad võimaldaksid tõepoolest ressursse tõhusamalt kasutada, ent see sõltub suuresti nende kompaktsusest.

Megalinnad majanduskasvu vedurina

1970. aastatel leidus maailmas megalinnu vaid kaheksa. Tänaseks on enam kui kümne miljoni elanikuga linnade arv kasvanud 27ni. Maagilise piiri ületanud asulad pole sugugi ühetaolised. Kui mõnes riigis seostatakse neid tihedalt vaesuse ja keskkonnasaastega, siis mujal on need tõusnud majanduskasvu veduriks.

Sajandi keskpaigaks elab linnades hinnanguliselt 66 protsenti maailma inimestest. Nõnda on tulevikku vaatavalt planeeritud asulaid nähtud ühe võimalusena, kuidas kasutada maailma piiratud loodusressursse senisest tõhusamalt. Samuti loodetakse, et linnade abil on võimalik keskkonda säästa. Maailma tänaste megalinnade energia, vee, terase, betooni ja jäätmete kasutust ning nende panust riigi majandusse uurinud teadlased nendivad aga, et linnastud ei kujuta vähemalt tänase mõtteviisi juures võluvitsa, millega lahendada maailma probleeme.

Uurimuses käsitletud megalinnades elas 2010. aastal 460 miljonit inimest ehk 6,7 protsenti maailma rahvastikust. Samas moodustas nende kogu sisemajanduse kogutoodang maailmas SKT'st 14,6 protsenti. Kaugelt rohkem, kui nende elanike arvu põhjal oodata võiks.

Vesi & prügi

Samuti näis megalinnade keskkonnasäästlikust toetavat nende veekasutus. Asulate poolt tarbitav vesi moodustas maailma omast vaid kolm protsenti. Kõige enam ehk ligikaudu 10 miljonit megaliitrit tarbitakse aastas New Yorgis, Guangzhous ja Shanghais. Seevastu näiteks Jakartas oli näitaja vaid 0,28 miljonit megaliitrit. Uurimuse autorid toonitavad aga, et tulemused on ootuspärased, kuna valdav osa veest leiab rakendust hoopis põllumajanduses.

Lisaks näitas analüüs, et megalinnade poolt tekitatav prügi moodustab maailma kogu prügitoodangust 12,6 protsenti ehk seostub tugevalt nende rolliga maailma majanduses. Mida kõrgem on linna sisemajanduse kodutoodang, seda rohkem prahti reeglina tekib. New York oli vastava edetabeli tipus nii prügi aboluutkoguselt kui selle hulgaga elaniku kohta. Samal ajal on USA suurlinnad nagu California ja New York tõotanud tahke prügi prügimägedele saatmise järgneva kahe kümnendiga lõpetada. Analoogsed üritused mujal maailmas on seni ebaõnnestunud.

Energia

Linnade tarbitav energia hulk oli paremini kooskõlas nende rahvaarvuga. Kokku kasutati 2010. aastal megalinnades 26 347 petadžauli energiat, mis moodustab maailmas kasutatud energiast 6,7 protsenti. Tarbitud elektrienergia ja autokütus aga vastavalt 9,3 ja 9,9 protsenti. Samas erines eri linnade energiakasutus veel rohkem kui vee tarbimine. Näiteks New Yorgi energiatarve ulatus ligikaudu 2824 petadžaulini, mil Kolkata linnastus kasutati vaid umbes 78 petadžauli energiat.

Tabeli lõpust leiab teisigi arengumaade ja tõusva majandusega riikide suurlinnu, mis vihjab, et megalinnade energiakasutus kasvab lähikümnenditel seoses taristu parandamise ja elustandardite tõusuga hüppeliselt. Samuti annavad tulemused mõista, et megalinnades pole inimeste ühest kohest teiste transportimine sugugi nii energiatõhus, kui esmapilgul paista võib.

Südalinnades võimaldab ühistransport tõepoolest energiat säästa. Keskusest kaugenedes ja asustustiheduse langedes mängivad aga üha suuremat rolli autod, mille ehedaks näiteks on New York. Transpordile kulub umbes 2,5 korda energiat kui sellest kolmandiku võrra väiksemas Tokyos. Viimane osutab tuleviku väljakutsetele linnade planeerimises ja inimeste mõttelaadi kujundamises.

Samuti oletavad teadlased, et lääneriikides asuvate megalinnade madalam asustustihedus ja suurem põrandapinna hulk elaniku kohta mõjutab energiatarvet ka teisest suunast. Rohkem energiat kulub hoonete sisetemperatuuri hoidmiseks ja nende valgustamiseks. Vähemalt on sellele viidanud eelnevad mikrotasandi analüüsid.

Arengumaad tuleviku kujundajatena

Tulemused vihjavad, et arengumaad, kus kulgeb linnastumine kõige hoogsamalt, saavad linnade poolt tulevikus kasutatavate loodusressursside hulga osas kaasa rääkida kõige enam. Energiakasutuse vähendamise huvides soovitavad autorid tähelepanu pöörata kesklinna taristu arendamisele. Seejuures peaks see toimuma suhteliselt kiiresti.

Enam kui pooled megalinna kasvasid enne 2011. aastat kümne aasta vältel rohkem kui kümme protsenti. Samal ajaperioodil kahekordistus kuue linna elektrienergia kasutus, mil üheksa teise puhul kasvas elektrikasutus enam kui kolm korda kiiremini elanike arv.

Sajandi keskpaigaks elab ÜRO prognooside kohaselt linnades umbes kaks kolmandiku maailma rahvastikust ehk 6,5 miljardit inimest.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: