Planeeditekkepilves on juba üsna keerukat orgaanikat ({{commentsTotal}})

Foto: B. Saxton (NRAO/AUI/NSF)

Kui tähe juurde hakkavad tekkima planeedid, siis see materjal, mis hiljem planeetideks saab, keerleb kõigepealt suure gaasi- ja tolmukettana tähe ümber ringi. Nüüd on astronoomid avastanud, et üks niisugune protoplanetaarketas sisaldab muude ainete seas ka üsna keeruka ehitusega orgaanilisi molekule. Selliseid, millest edaspidi võiks põhimõtteliselt ka elusaine molekule saada.

 

Ent kui juba ühes kettas selliseid molekule leidub, siis võib neid olla ju ka paljuski teisteski. Nii et taaskord kinnitust arusaamale, et tingimused, milles arvatavasti tekkis meie maakera, ei tarvitse olla universumis väga harukordsed.

Avastuse tegi rahvusvaheline astronoomide rühm eesotsas Karin Öbergiga Ühendriikide Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskusest. Nad kirjutavad ajakirjas Nature, et uurisid läbi Tšiilis asuva raadioteleskoobi Alma ühe noore, vaid umbes miljoni aasta vanuse tähe ümber keerleva protoplanetaarketta koostist ja tuvastasid seal metüültsüaniidi. Suhteliselt keeruka struktuuriga orgaanilist ainet, mille keemiline valem on CH3CN.

Seda ainet ja sellest mõnevõrra lihtsama ehitusega vesiniktsüaniidi HCN leidub seejuures just ketta selles piirkonnas, mis vastab meie Päikesesüsteemi Kuiperi vööle ehk siis Neptuuni-tagusele piirkonnale, kus leidub rohkesti komeete ja kääbusplaneete. Ent arvatakse, et just Maale langenud komeedid võisid siia tuua vett ja orgaanilisi aineid, mis aitasid elul siin tekkida.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: