Signe Ratso: mida ja kellel on TTIP-ist võita? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Üks, kes võiks oma kogemusi jagada on Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi juhtivnõunik Signe Ratso.
Üks, kes võiks oma kogemusi jagada on Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi juhtivnõunik Signe Ratso. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

TTIP akronüümi kandev EL-USA kaubanduslepe on kasulik eelkõige Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes lepingu jõustudes pääseksid senisest lihtsamalt ning odavamalt USA turule. See omakorda sillutaks teed pikaajalisele majanduskasvule ning mõjuks positiivselt tööhõivele, kirjutab Euroopa komisjoni kaubanduspeadirektoraadi direktor Signe Ratso.

EL-USA kaubanduslepe, täpsema nimetusega Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus inglisekeelse lühendiga TTIP peaks korda minema kõigile, kel on võita majanduskasvust ja täiendavatest töökohtadest. Seega on leping kasulik nii ettevõtjatele, kellele muutub hõlpsamaks üle Atlandi kaupade ja teenuste eksportimine, kui ka tarbijatele, kes võidavad tänu suuremale valikule ja madalamatele hindadele, samuti töövõtjatele, kuivõrd majanduskasv ja suurenev nõudlus kaupade ja teenuste järele aitavad luua uusi töökohti.

Juba praegu on Euroopa Liidus üle 31 miljoni töökoha ehk 14 protsenti nii või teisiti seotud väliskaubandusega. Eestis on see suhtarv 16,6 protsenti. Arvestades EL-USA vahelise kaubavahetuse mahtu, mis on kolmandik üleilmsest kaubandusest, saab lepingul olema selge positiivne mõju nii majanduskasvule kui töökohtadele. Juba praegu liigub üle Atlandi kaupu ja teenuseid iga päev 1,8 miljardi euro väärtuses. Juba täna on 15 miljonit transatlantilist töökohta ning 2,4 triljoni väärtuses tehtud vastastikuseid investeeringuid.

Lepingu eesmärgiks on selle turu senisest suurem lõimimine, edendades EL ja USA vahelist kaubavahetust ja investeeringuid ning suurendades ettevõtjate võimalusi turukasvu enda kasuks pöörata. Leping peab likvideerima ja vähendama kaubanduspiiranguid, olgu selleks siis tollimaksud või nn piiritagused tõkked, nagu omamaiste ettevõtete eelistamine avalike hangete puhul, erinevused ettevõtete maksustamisel ja subsideerimisel tulenevalt päritolust kuni toodete erinevate testimismeetodite, sertifikaatide ja standarditeni välja.

Eriti võidaksid lepingust väikeettevõtted, kel napib vahendeid ja oskusi turutõketega toimetulekuks ning oma toodete USA nõuetega vastavusse viimiseks. On mitmeid sektoreid, kus EL ekspordis domineerivaid väikeettevõtjaid takistavad USA turul olulised barjäärid. Toiduainetetööstuses näiteks ületavad impordimaksud kohati 100 protsenti ning kehtivad ka paljud tehnilised piirangud: sertifikaadid ja testid, mis EL väikeettevõtjate seas läbi viidud küsitluse põhjal olid suurimaks takistuseks USA-sse eksportimisel. Väga kõrged on tollimaksud ka tekstiili- ja rõivatoodetele, kus väikeettevõtjad moodustavad EL ekspordis vastavalt 64 ja 56 protsenti.

Leping tõotab pikaajalist majanduskasvu

Lepingust tulenev potentsiaalne kasu väljendub nii kaubanduse kasvus, täiendavas majanduskasvus kui ka uutes töökohtades. Prognooside kohaselt peaks EL eksport USA-sse suurenema pärast lepingu jõustamist 28 protsendi võrra ehk 187 miljardi euro ulatuses ning koguekspordi kasv k.a kolmandatesse riikidesse 220 miljardi euro võrra.

Selleks, et hinnata, millist mõju võiks leping avaldada majanduskasvule, kasutatakse keerukaid majandusmudeleid. Nende kohaselt avaldub lepingust tulenev majanduskasv mitte üleöö, vaid teatud ajaperioodi jooksul pärast lepingu täielikku jõustamist. Kümne aasta jooksul pärast jõustumist võiks see EL-is ulatuda 0,5 protsendini ehk 119 miljardi euroni aastas, USA-s vastavalt 95 miljardit eurot. EL ja USA tollitariifid on juba praegu madalad, jäädes keskmiselt kolme ja viie protsendi vahele. Arvestades vastastikuse kaubavahetuse mahtu, annab ka sellise tollimäära nullini alandamine olulist võitu. Samas on ka sektoreid nagu juba nimetatud tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus, samuti toidusektor, kus tollid on oluliselt kõrgemad.

Suurim eeldatav kasu ehk ca 80 protsendi ulatuses tuleb aga nn mittetariifsete barjääride alandamisest, mis on praegu vastastikuses kaupade ja teenuste vahetuses kõige olulisemaks takistuseks. Lepingust võidavad kõik sektorid, suurimateks kasusaajateks oleksid need, kus kaubamaht on suur, barjäärid turule sisenemiseks aga kõrged. Tööstussektoritest oleksid sellisteks auto-, keemia-, farmaatsia-, toiduainetööstus, metallitöötlemine ja transpordiseadmete tootmine.

Võimalus eksportivatele väikeettevõtetele

Kui vaadata suurimaid ekspordisektoreid Eesti jaoks, siis valdavalt langevad nad kokku EL omadega. Ka Eesti ekspordis on domineerivateks keemiatööstus, masinad ja transpordiseadmed, elektroonika, samuti puidutooted ja mööbel. Toiduaineid on Eestist USA-sse seni vähe eksporditud, mille põhjuseks võivad olla just kõrged sisenemisbarjäärid. USA-sse eksportijate seas on näiteks Rõngu Mahl AS ja Valio Eesti AS. Puuviljamahlade ekspordiks on vaja saada USA valitsuse heakskiidetud laborite poolt hinnang pestitsiidijääkide sisalduse kohta mahlades. Mõõtmistulemuste suur varieeruvus teeb raskeks prognoosimise, kas toode on vastav USA nõuetele või mitte ning takistab eksporti.

Piimatoodetele kehtivad USA-sse importimisel aga kuni 139 protsendilised tollimaksud, samuti takistavad eksporti tehnilised nõuded, seda näiteks jogurti või juustu eksportimisel. Nende barjääride lahenemisel oleks USA kahtlemata atraktiivne turg ka Eesti piimatootjate ja muu toiduainetööstuse jaoks ning selgeks alternatiiviks Venemaale.

Võib öelda, et nii EL-is kui USA-s on sarnaselt kõrged ohutus- ja tervisekaitsenõudeid. Seega ei tule tarbijatel karta, et need lepingu tulemusena väheneksid. Tihti erinevad vaid viisid, kuidas neid nõudeid saavutada või kontrollida. Kui samad tooted peavad läbima topelttestimise, näiteks autoosade või farmaatsiatoodete puhul, siis tõstavad erinevad lähenemised kulutusi nii tootjatele kui regulaatoritele ja muudavad tooted kallimaks ka tarbijatele, suurendades ravimite puhul kulutusi ka tervishoiusüsteemidele. TTIP-i raames ongi arutluse all erinevad lahendused barjääride vähendamiseks. Tulenevalt sektori eripärast on võimalusteks rahvusvaheline koostöö, eriti uute standardite vallas, harmoneerimine, vastastikune tunnustamine, sh testide tulemuste kahepoolselt tunnustamine jne.

Eestil on võita eelkõige seetõttu, et Eesti ekspordis on valdavas enamuses väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Nende arvele langeb lausa 65 protsenti Eesti ekspordist USA-sse, mis on kõrgeim näitaja EL liikmesriikide seas. Väikeettevõtted otsustavad aga uuele turule sisenemise kasuks vaid siis, kui esialgne investeering barjääride ületamiseks pole ebaproportsionaalselt kõrge. Samuti ekspordivad Eesti ettevõtted neis sektorites, kus eeldatavad võidud on suurimad: keemiatooted, metallitooted, toiduained ja mitmesugused tööstustooted. Lepingu eesmärgiks on parandada ka vastastikust teenuste kaubandust, kus leidub mitmeid barjääre, samuti pääsu avalike hangete turule. Viimane on eriti oluline Euroopa ettevõtjatele, kuivõrd USA avalike hangete turg on nende jaoks veel suures osas suletud.

Millised TTIP müüdid tuleks kummutada?

Peamised lepinguga kaasnevad müüdid on ühelt poolt seotud toiduohutuse, tervishoiu ja keskkonnakaitse nõuetega, mille osas kardetakse, et lepingu tulemusena on EL sunnitud neid nõudeid madaldama. Tarbijaid ähvardatakse geneetiliselt muundatud toidu, kloorilahuses desinfitseeritud kanaliha ja hormoonidest küllastunud loomalihaga. Sellistel kartustel pole mingisugust alust. EL ei luba oma turule tooteid, mis ei vasta meie seadusandlusest tulenevatele nõuetele ning ei muuda lepingu tulemusena ka oma seadusandlust. Teiseks müüdiks on see, et leping hakkab piirama valitsuste vabadust hallata avalikke teenuseid nagu tervishoid või haridus. Ka see pole üldsegi läbirääkimiste objektiks, mistõttu kartused on taas alusetud.

Kolmandaks müüdiks on see, et investorite kaitse osa lepingust annab investoritele aluse vahekohtute poole pöördumiseks juhul, kui muudatused valitsuste poliitikas neile ei sobi. Ka see müüt on alusetu. EL eesmärk on vastupidine – reformida juriidilist raamistikku, mis võimaldab investoritel riikide vastu vahekohtute poole pöörduda, sh täpsustada sätteid investorite õiguste osas nii, et nad saaksid pöörduda vahekohtute poole vaid mõjuvatel põhjustel. Näiteks juhtudel, kui nende vara on riigistatud ilma kompensatsioonita ning nad ei saaks hageda riikide poolt kehtestatud tervise-, ohutuse-, keskkonna- jmt. nõuetest lähtuvaid sätteid. Taustaks oleks hea teada, et tänaseks on EL liikmesriigid selliseid lepinguid sõlminud juba 1400.

Kuivõrd läbirääkimised käivad avalikkuse suure tähelepanu all, siis on ka materjalide hulk, mida lepingu kohta on avalikustatud, tavatult suur. Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi kodulehelt võib leida kõik EL läbirääkimispositsioonid, ka juriidilised tekstid koos selgitustega. Iga läbirääkimistevooru lõpus korraldatakse kohtumine erinevate partneritega, sealhulgas kodanikeühendustega ja antakse ülevaade lõppenud vooru kohta, rääkimata pressikonverentsist pealäbirääkijate osalusel, mis on veebis jälgitavad. Seega kõik need, kel lepingu vastu sügavam huvi, peaksid leidma neid huvitavad materjalid ning võivad loomulikult ka otse pöörduda Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi poole, kes lepingut EL poolt läbi räägib.

Lõpuks peavad lepingu heaks kiitma nii EL liikmesriigid kui Euroopa Parlament ning kui leping puudutab neid valdkondi, mis pole EL pädevuses, siis ka rahvusparlamendid. Lepingu jõustumise järel peaksid positiivseid muutusi märkama nii ettevõtjad, kelle eksporditingimused paranevad, kui ka tarbijad, kelleni peaks jõudma suurem valik kaupu ja teenuseid soodsama hinnaga.

Toimetaja: Sven Paulus, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: