Kameniku sõnul võib Eesti taevas näha kümmet erinevat põhitüüpi pilvi. „Ehk polegi väga palju, taimeliiku on ju sadu või isegi üle tuhande, mis meil Eestis kasvab. Erimeid ehk siis alamliike ja eri kujusid on siiski üle 50. Neid annab ikka selgeks õppida ja pildistada,“ laiendas äikeseteadlane. Kõige levinumad on kiudpilved, kihtpilved ja kihtrühmpilved. Tavaliselt on taevas korraga mitut erinevat liiki pilvi, isegi kui maalt vaadatuna võib näha vaid kõige alumist.

Ilmateadlase hinnangul saab pilvi vaadates ka laias laastus ennustada, milline võiks olla ilm 6-12 tunni pärast. „Pilved on praeguse atmosfääri seisundi peegeldajad. Nad näitavad seda, mis hakkab juhtuma või mis hetkel juhtub. See näitab ka seda, mis ilmaga lähitundidel hakkab saama,“ selgitas Kamenik.

Koostöös Horisondiga on valmimas ka pilvede määramist hõlbustav mobiilirakendus, mida saab hakata alla laadima 1. aprillist veebipoest Google Play. „See aitab inimesel tutvuda nende kümne põhivormiga ja nende 34 alaliigiga. Alguses saab sirvida neid pilte, mis täpsemalt seal on, kuid tahame sinna edaspidi lisada dünaamilist sisu, näiteks satelliidipilte, ilmaandmeid,“ sõnas Kamenik. Lõplikul kujul võiks olla inimesel võimalus tuvastada pilveatlase abil taevas nähtavad pilved, ennustada lähiaja ilma ning seejärel radaripildi abil oma oletusi kontrollida.