Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Inimesed ja neandertallased võisid ühte heita Lähis-Idas

Nüüdisinimese ja neandertallase kolju.
Nüüdisinimese ja neandertallase kolju. Autor/allikas: hairymuseummatt/Creative Commons

Pea igas eurooplases ja aasialases on natuke neandertallast. Tänapäeva Iisraeli aladelt leitud 55 000 aasta vanune osaliselt säilinud nüüdisinimese kolp lisabkindlust, et neandertallased tegid inimestega paaritumisega algust 50-60 tuhande aasta eest Lähis-Idas.

Otsene tõestus, et nüüdisinimesed heitsid oma väljasurnud lähisugulastega ühte, leiti 2010. aastal. Euroopas ja Aasias elavate inimeste genotüüpides leiduvate mutatsioonide üksikasjalik uurimine näitas, et neandertallastelt pärineb keskmiselt kaks protsenti nüüdisinimeste pärilikkusainest. Kaks aastat hiljem viitas põhjalikum maailma mitmeid nüüdisaegseid inimpopulatsioone hõlmanud uuring, et vähemalt üks viljakas kohting leidis aset Levantis 47-65 tuhat aastat tagasi. Ajaperioodi on suudetud hiljem veelgi kitsendada.

Hüpotees oli heas kooskõlas neandertallaste toonase asualaga. Vahemere idakaldalt ja mujalt Lähis-Idast päevavalgele tulnud säilmetest on juba varem järeldunud, et olendeid elas piirkonnas veel 49 000 aasta eest. Sama ei saanud öelda aga inimeste kohta. Kuigi nüüdisinimesed jõudsid Levanti koobastesse juba 120 000 aasta eest, kadusid neist 40 000 aastat hiljem kõik jäljed.

Värske leid näitab esimest korda veenvalt, et neandertallased ja nüüdisinimesed elasid vähemalt teatud ajaperioodi külg külje kõrval. Kuigi Manot'iks nimetatud inimesest on tänaseks säilinud vaid osa tema koljust, märgib Israel Hershkovitzi töörühm, et see sarnaneb tänapäeva aafriklaste ja eurooplaste omadele, kuid mitte teiste piirkonnast leitud ürginimeste koljudele. Hershkovitz järeldab sellest kolleegidega, et tõenäoliselt naissoost Manot kuulus inimeste hulka, kes asusid 45 000 aasta eest koloniseerima Euroopat..

Ent samas nendivad nad, et Manot pärilikkusainet uurimata on võimatu öelda, kas olendi otsesed järeltulijad jõudsid järgnevatel aastatuhandetel Euroopasse või mitte. Samuti jääb ebaselgeks, kas neandertallastele kuuluvat pärilikkusainet leiab juba Manot genoomist. Kuigi Lähis-Ida kliimatingimused ei soodusta pärilikkusaine säilimist, võivad abikäe ulatuda järgmise põlvkonna DNA järjestamise meetodid, mille abil suudeti üle-eelmise aasta lõpus järjestada isegi 400 000 aasta eest Hispaanias elanud inimese mitokondriaalne pärilikkusaine.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: