Tartlaste teadustööd aitavad südame- ja veresoonkonna haigeid üle maailma ({{commentsTotal}})

Veresooned.
Veresooned. Autor/allikas: nocamels.com

Südame- ja veresoonkonnahaigused on Eestis ja maailmas enim levinud surmapõhjus. Tartu ülikooli siirdemeditsiini tippkeskuse teadlaste ja kirurgide koostöö on aidanud luua uusi praktilisi teadmisi, mis võimaldavad südame- ja veresoonkonnahaigusi paremini ennetada ja ravida.

Kõige enam sureb maailmas inimesi kardiovaskulaarhaigustesse. Nendest väga suur osa on põhjustanud veresoonte lupjumine. Alajäsemete ehk perifeersete arterite lupjumine viitab süsteemsele ateroskleroosile. Neil haigetel on kõrge kardiovaskulaarne risk ja suremus oluliselt tõusnud. Lisaks on neil sagedasti vajalik amputeerida üks või mõlemad jalad.

Tartu ülikooli siirdemeditsiini endoteeli uurimiskeskuse teadlased Jaak Kals, Jüri Lieberg, Priit Kampus, Maksim Zagura, Jaan Eha ja Mihkel Zilmer on maailmas esimesed, kelle aastate pikkune perifeersete arterite haigusega patsientide uuring tegi kindlaks markerid, milledest sõltub nende haigete eluea pikkus. Need markerid on väikeste veresoonte elastsus ja oksüdeeritud LDL ehk madala tihedusega lipoproteiin. (Lipoproteiinid on vereplasmas esinevad kompleksid, mis transpordivad vajalikke aineid, sealhulgas kolesterooli, pea kõikidesse rakkudesse – toim.)

"Siinjuures on väga oluline, et mõlemat markerit saab komplekse raviga, sealhulgas ka vastava dieediga, mõjutada. Nii saab patsientide elukvaliteeti parandada ja eluiga pikendada," lisas TÜ meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Uurimus avaldati Euroopa veresoontekirurgide ajakirjas, kus see tõsteti esile kui numbri üks viiest novaatorlikumast artiklist.

Teadustöö maailma kõikide arstide tarbeks
Püsivalt kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja organeid. Lisaks perearsti juures või kodus õlavarrelt vererõhu mõõtmisele peaks kontrollima ka aordis olevat tsentraalset vererõhku. Just viimase kõrgenemine on üks olulisemaid organite kahjustuste põhjustajaid.

Aordis olev rõhk on füsioloogiliselt madalam kui õlavarrelt mõõdetu. "Kui arterid jäigenevad, hakkavad need kaks rõhku võrdsustuma ja tekib tõsine terviserisk," lausus TÜ meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals.

Senini puudusid maailmas teaduspõhised referentsväärtused, milline peab olema erinevas vanuses tervetel naistel ja meestel õlavarrelt mõõdetud vererõhu ja aordirõhu vahe. Puudus ka teadmine, milline on see riskirühma kuulujatel. Rahvusvaheline uurimisrühm töötas need välja möödunud aasta augustiks ja avaldas eriala tippajakirjas European Heart Journal. Uuring põhines 53 uurimiskeskuse 77 teadustööl ja sisaldas ka Tartu ülikooli endoteelikeskuses tehtud uuringuid.

Nüüd saavad artiklis avaldatud tabeleid aordirõhu referentsväärtustega kasutada maailma kõik vererõhuraviga tegelevad arstid. Tabelid aitavad hinnata, kas tsentraalne vererõhk on normaalne ja millistel patsientidel tuleb seda korrigeerida.

See mahukas töö valiti 2014. aasta kardioloogia valdkonna kõige olulisemate saavutuste hulka.

Avastati uued kardiovaskulaarse riski markerid
Lisaks veresoontele uuritakse endoteelikeskuses ka vere biomarkereid, sealhulgas väikese molekulmassiga ühendid, mida nimetatakse metaboliitideks.

Euroopa ühe suurima ja prestiižseima meditsiiniülikooli Karolinska instituudi juhtimisel osales Mihkel Zilmer teadusrühma töös, mis avastas neli uut kardiovaskulaarse riski markerit. Töörühma tulemused avaldati möödunud aasta lõpus ajakirjas PLOS Genetics. Uute markerite avastamist pidasid teiste hulgas tähelepanuväärseks ka teadusportaalid Science Daily ja GenomeWeb.

"Kasutades ka metaboloomilist lähenemist leidsime neli täiesti uut markerit, mille abil saab inimestel peagi veelgi täpsemalt hinnata nende südame-veresoonkonna haiguste riski," võttis professor Zilmer uuringu tulemused lühidalt kokku.

Eesti esimene endoteeli uurimise keskus avati Tartu ülikooli ja kliinikumi juures kümme aastat tagasi. Keskuses toimub tulemusrikas siirdemeditsiiniline teadustöö, mida on tunnustatud Eesti riigi teaduspreemiatega ja mida rakendatakse igapäeva meditsiinis.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: