Maaülikoolis tehti esmakordselt vereülekanne ühelt kotkalt teisele ({{commentsTotal}})

Eesti Maaülikooli loomakliinikus tehti kaks nädalat tagasi esimene vereülekanne kotkalt kotkale. Tänaseks on raskelt haige lind paranemas ja ta on üle läinud tahkele toidule. Kuna eriti kriitiline aeg on möödas, võib loota, et merikotkas saab kunagi tagasi vabasse loodusesse.

Paranev merikotkas tunneb erilist mõnu hiirest. Täna on kolmas päev, kui ta ei pea enam sondi neelama ja saab päris hiirt krõmpsutada. Ka see, et ta maailmale vähe viltuse peaga otsa vaatab, tuleb ka veel raskest haigusest, millest kaks nädalat tagasi leitud lind alles paraneb, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivitsa sõnul leiti kotkas Kuusalu kandist. "Lind oli saabumisel üpris kehvas seisus, pea oli kõverasti selja peal, vaevu-vaevu suutis seista ja esmasel ülevaatusel avastasime, et ta on hästi hästi kerge ja tal pole praktiliselt üldse lihasmassi."

Kohe tehtud vereanalüüsid näitasid väga halb seisu, sellist, mida ka loomaarstid polnud varem näinud. Milline on täpne haiguslugu, pole praegu veel endiselt teada, kuid võib oletada, et tegemist oli mürgistuse, toiteliste probleemidega või isegi nakkushaigusga.
Varasem kogemus nii Eestis kui maailmas ütles, et sellises seisus lind tuleks magama panna. Eesti loomaarstid proovisid aga midagi muud.

"Otsustasime katsetada vereülekannet teiselt linnult, kuna oli parasjagu võimalik ka doonorlindu kasutada ja saigi üks kiire protseduur tehtud, kus kandsime ühelt kotkalt teisele kotkale verd," rääkis Leivits.

Nö intensiivravist on patsient praegu väljas ja vereülekande järgne aeg on sujunud väga hästi. Loomaarst ei julge liiga uljalt linnu saatust prognoosida, kuid senine annab põhjust uskuda parimat.

"Meie eesmärk on ta vabastada just tagasi loodusesse, kus ta saab oma tegemisi jätkata," ütles loomaarst.

Seal peab ta oma söögilaua juba taas ise kinni püüdma ja ei saa seda arstilt otse noka vahele. Muuseas, arst teab mis ta teeb ja need hiired ei ole ka tavalised, nendesse on süstitud ravimid, mis aitavad kotkal paraneda.

Toimetaja: Sven Randlaid



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: