Video: TTÜ teadlased otsivad säästlikke viise energiatõhusa maja ehitamiseks ({{commentsTotal}})

Poolteist aastat tagasi rajatud TTÜ liginullenergia testmaja on mõeldud erinevate energiatõhusust tõstvate tehnoloogiate katsetamiseks. Teadlaste soov on saada teada, kui palju on võimalik säästa, kuidas ehitada energiatõhus maja võimalikult väikeste lisakuludega ning mida toovad kaasa ehitusvead ökomajas.

TTÜ testmajas on nii spiraal- ja horisontaalkollektoritega maasoojuspumbad, õhk-vesi soojuspump ja õhk-õhk soojuspump ning samuti ka päikesekollektorid, millega saab umbes üheksa kuud aastas vett soojendada või soojuspumpade kollektoreid laadida. Peagi paigaldatakse hoonesse ka päikeseelektrisüsteem.

Testhoones on kümneid ja kümneid mõõdikuid, mis jälgivad hoone sisetemperatuuri, õhuniiskust, tuule liikumise kiirust jms. Mõne seinapaneeli puhul on testlaboris tehtud ka tahtlikke ehitusvigu, sest nii saavad teadlased jälgida näiteks hallituse tekkimise tingimusi.

Teadlaste eesmärk on uurida, millised lahendused on kõige mõistlikumad ning mis aitaks liginullenergiamajade ehitamise kulusid alla viia, nii et tulevikus oleks nende ehitamine ainult veidi (paar protsenti) kallim kui tavalise uue maja ehitamine.

ERR Novaator uuris Jarek Kurnitskilt, Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi direktorilt, millised väljakutsed seisavad ehitussektori ees seoses karmistuvate nõuetega energiatarbimise osas.

Palun selgitage, mida tähendab mõiste liginullenergiahoone?

Liginullenergiahoone tähendab nõuet, mis hakkab paari aasta pärast kehtima, kui me räägime uute hoonete ehitamisest. See liginull on Eestis juba ka numbriliste nõuetena kehtestatud, nii et see on üks selline hästisoojustatud ja -ventileeritud ning efektiivsete tehnosüsteemidega hoone, kus toodetakse ka lokaalselt taastuvenergiat mingisuguses koguses, et selle nõude sisse ära mahtuda. Tegemist on seega sellise kaasaegse ja targa hoonega.

Kuidas näiteks see TTÜ testhoone ise energiat toodab?

Selles hoones on taastuvenergia lahendustest soojuspumbad. Siin on neid lausa mitu tükki, kuna see on katsehoone, siis saab valida, mida kasutada. On maasoojuspump, on õhk-vesi soojuspump, ka õhk-õhk soojuspump. Samuti on siin päikesekollektorid, millega on võimalik vett soojendada või maasoojuspumba kollektoreid laadida.

Hoonesse tuleb veel ka päikeseelektrisüsteem. Siin on olemas kõik kõige tavapärasemad taastuvenergia tootmise lahendused.

Kas teil on ülevaade kui palju liginullenergiahooneid Eestis praegu juba on?

Praegu on ehitamisel on esimene liginullenergia büroohoone. See on Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse hoone, mis peaks valmima suveks. Seega on büroohooneid valmimas üks, aga on ehitatud mõned väikemajad eratellijatele, mis liginullenergia nõudeid täidavad.

Kavandatakse ka mõnda koolimaja ning samuti loodame, et tuleb uusi büroohooneid juurde. Tegelikult oleme sellega ikkagi väga alguses ja meil on alles esimene Rakvere Targa Maja büroohoone ehitamisel.

Euroopa Liit näeb ette, et peagi on kõik uued majad liginullenergia majad. On see reaalne?

Jah, see üle Euroopa kehtestatud nõue tähendab, et 2019. aastast alates peavad kõik avaliku sektori kasutusse tulevad uued hooned olema liginullenergiahooned ja alates 2021. aastast peavad kõik uued hooned olema liginullenergiahooned. Sinna on veel mõni aasta aega.

Mis väljakutsed takistavad selliste hoonete ehitamist. Kas see on hind, teadmiste vähesus või veel miski kolmas?

Kindlasti ehitusmaksumus on väga kriitiline küsimus tänases Eestis, kuna me oleme suutnud pea kõik probleemid lahendada, aga elamispinna juurde ehitamine on väga aeglane. Seepärast ka hind, mille Eesti turg välja kannatab, on väga terav teema. Liginullenergia hoonete puhul on see üks kõige olulisem teema.

Aga loomulikult, teadmiste tase ja ehitusprotsessi korraldus ka nii, et tehakse integreeritud projekteerimist, et erinevad projekteerijad teevad seda koostöös. Tavapärasest rohkem tuleb teha mõttetööd. Tuleb hoolikalt kavandada, erinevaid variante läbi analüüsida. Enam ei saa niimoodi projekteerida, et arhitekt joonistab kõigepealt hoone kavandi ja siis eri osade projekteerijad tulevad teevad oma lahendused sinna peale. Tulevikus peab see töötama kõik ühe töörühmana, kus projekteerijad teevad koostööd.

Siin on palju tehnilisi, projekteerimise ja ehitusprotsessi küsimusi, aga loomulikult kõige lõpptulemusena on üks kõige kriitilisem küsimus ehituse hinnas. Selle nimel töötamegi uusi lahendusi välja, et hinda kontrolli all hoida ja saavutada olukord, et see lisamaksumus ei ole rohkem kui mõni protsent.

Kui palju kallim on praegu sellise väga energiatõhusa maja ehitamine võrreldes tavalise majaga?

See sõltub, kelle käest küsida. Kui küsime ehitusettevõtjate käest, siis ütlevad nad, et see võib olla 20 protsenti kallim. Kui meie teeme siin hoolikaid arvutusi ja võtame arvesse, et kui need hooned hoolikalt projekteerida, siis meie vastus on pigem kaks protsenti.

Lõplikku tõde ei ole, kuna neid maju sisuliselt praegu veel ei ehitata. Aga me võime väita, et see lisamaksumus jääb kahe ja 20 protsendi vahele. See selgub siis, kui hooneid hakatakse rohkem ehitama ja siis võib eeldada, et uute tehniliste lahenduste hind langeb, kui neid massiliselt kasutatakse ja me loodame, et see vaid mõneprotsendiline lisa on saavutatav ja teisest küljest ka aktsepteeritav, sest pika perioodi jooksul tasub see ära, kuna need hooned kasutavad väga vähe energiat, see on tõesti nullilähedane.

Eesti on praegu puithoonete eksportijana Euroopas juhtivkohal. Kas puithooneid on võimalik liginullenergiahooneteks ehitada?

Kindlasti. Hoone energiatõhusus otseselt ei küsi, mis materjalist hoone on ehitatud ja ei sõltu hoone konstruktsioonist. Nii et puithooneid, aga ka betoonist ja terasest või nende kõikide kombinatsioone, on võimalik liginullenergiahoonetena ehitada. Puidu omapära on kindlasti ressursitõhusus, kuna tegemist on kohaliku taastuva materjaliga ja sellise materjali väärindamisel on kindlasti mõtet riikides, kus puitu on palju ja Eesti on üks neist.

Kindlasti oleks see üks lisandväärtus ka meie puitmajade eksportijatele, kui nad suudavad pakkuda neid hooneid väga hea energiatõhususega ja neil on sellised lahendused olemas.

Aga nüüd on põhjust tulla ka selle küsimuse juurde, et meie ehitajate kohta räägitakse päris palju, et kui insenerid välja arvata, siis nende haridustase ei ole piisav. Kas Eestis on piisavalt ehitajaid, kes oskaksid tõhusaid maju ehitada?

See on ka üks üldine terav probleem seoses sellega, et meil on ehitusmahud palju kõikunud. Eesti riik ei ole suutnud korraldada stabiilselt keskkonda, kus elamuehitust tehtaks iga aasta enam-vähem sama palju. Selle tõttu on ehitajate arv vähenenud, vahepeal jälle tõuseb. Aga kõik kõikumised tähendavad, et samad inimesed enam tagasi ei tule ja me kaotame kvalifikatseeritud töötajaid.

Tõsine küsimus on ka see, et paljud neist jäävad pensionile ja uute koolitamine ei suuda seda nõudlust päris ära täita.

Liginullenergia hoonete puhul kvaliteedinõuded kindlasti tõusevad ja tuleb ka hoolikamalt ehitada, teha palju mõõdistamisi ja jälgida kvaliteeti. See on väga terav probleem. See, et energiatõhusust ei saavutata, on üks küsimus. Aga halvemal juhul võivad need majad minna hallitama, kui soojustusmaterjalid märguvad. See võib tekitada juba tõsiseid sisekliimaprobleeme, inimesed jäävad haigeks, ja muidugi väga suure maksumuse ka remondi osas.

Siin on täiesti must stsenaarium olemas, kui hooneid ei suudeta kvaliteetselt ehitada. Selle tõttu on muidugi kvalifitseeritud tööjõudu vaja ja see on praegusel hetkel terav probleem.

Kui palju vajab selline äärmiselt energiatõhus maja elanikult teadlikkust ja hoolt?

Pigem vähem kui tavaline maja, sest mida targem on maja, seda lihtsam on seda kasutada. Üks õige liginullenergiamaja ongi selline, et kasutaja sellest aru ei saa, ta saab aru ainult siis, kui ta energiaarveid vaatab, et need on hirmus väikesed.

Aga loomulikult on ka väga keerukaid tehnilisi lahendusi, mida on proovitud nende hoonete puhul kasutada. Oleme püüdnud välja töötada lihtsaid ja töökindlaid lahendusi, aga kindlasti vajab iga hoone hooldust. Seega liginullenergiamaja on võimalik teha kasutaja jaoks väga lihtsaks – sa tuled uksest sisse ja selles majas on kõik korras, ta on soe ja ventileeritud ja saab ka ise aru, et inimesed on seal sees.

Ka valgustus võib olla automaatne, mis ei ole küll elamute teema, aga mis on väga tähtis mitteelamutes. Sellest seisukohast on kasutajal pigem lihtsam kasutada kui tavalisi hooneid – näiteks ahjuküttega maja kasutamine on hirmus keeruline, seda peab pidevalt kütma ja sellega võrreldes on liginullenergiahooned tõesti imelihtsad.

Oluline on see, et kõiki hooneid hooldataks ja ka liginullenergiahooned nõuavad, et aeg-ajalt nende ventilatsioonisüsteemide filtreid vahetatakse, aeg-ajalt kontrollitakse küttesüsteemides rõhku ja tehakse muid väiksemaid hooldustöid. Tagatud peab olema süstemaatiline hooldus ja see on võib-olla mõneti uus hoonete hooldamiskultuur, mis peab kaasnema ka põhjaliku renoveerimisega.

Ma ei nimetaks seda inimeste teadlikkuseks, sest reeglina on see siis juba korteriühistu mure, et hooldus oleks asjakohaselt korraldatud, aga kui korterites on omad ventilatsiooniseadmed, siis loomulikult peab iga elanik neid filtreid vahetama ja sellega hakkama saama. Iseenesest need ei ole keerulised tegevused ja neid ei tule tihti teha – kaks korda aastas, nagu näiteks filtrite vahetus ja see ongi sisuliselt kogu korteri hooldus, mis seal teha tuleb.

Euroopa Liidu nõuded näevad ette, et energiatõhusus tuleb viia peaaegu maksimumini ka ulatuslike renoveerimiste puhul. Aga kas näiteks nõukogude ajal ehitatud Lasnamäe üheksakorruselist maja on võimalik muuta liginullenergiamajaks?

Kindlasti on, aga ma kõigepealt parandaks seda, et Euroopa Liidu nõuded ei näe ette, et me peaksime renoveerimises minema liginullenergiahoonete tasemele. Renoveerimises nõutakse head energiatõhusust, aga see tase on oluliselt leebem võrreldes uute hoonete liginullenergiatasemega.

Siin on oluline vahe sees. Nii Lasnamäe kui Mustamäe kui ükskõik millist muud korterelamut on muidugi võimalik igal tasemel renoveerida. Eestis see tase, mida praegu soovitatakse ja millele Kredex annab ka maksimaalse toetuse, vastab praegustele uute hoonete miinimumnõuetele, mis on C-klassi energiamärgise tase. See on kaks klassi nõrgem A-klassi energiamärgise tasemest, mis vastab liginullenergiahoone tasemele.

Praegune majanduslikult põhjendatav renoveerimise tase on justnimelt see C-klassi tase ehk praeguste uute hoonete miinimumnõude tase.

Aga millisel tasemel tavaliselt need nõukogude ajal ehitatud üheksakorruselised hooned on?

Nad on kuskil F-klassi tasemel, aga enamus neist hoonetest on juba parandatud, sealhulgas aknaid vahetatud või midagi soojustatud, nii et nad võivad olla ka ühe klassi võrra paremad, näiteks E-klassi tasemel. Loomulikult nõuab E-klassi tasemelt C-klassi tasemele renoveerimine juba kapitaalseid lahendusi, mis tähendavad majade soojustamist, uue ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist ja ka küttesüsteemi korrastamist. Aga nii need tavapärased renoveerimised meil kulgevad ja nii nad peavad ka kulgema.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: