Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Curiosity haistis Marsil metaani

Curiosity.
Curiosity. Autor/allikas: JPL/NASA

Marssi uuriva kulguri Curiosity poolt tehtud mõõtmised näitavad, et selle maandumispaigaks olnud Gale'i kraatris tõusis õhu metaani sisaldus kahe kuu vältel kümme korda, et siis taas kiiresti langeda. Kuigi kõikumise põhjused jäävad ebaselgeks, lisab see tuge hüpoteesile, et planeedil valitsesid kauges minevikus elu tekkimiseks sobilikud tingimused.

Teistelt planeetidelt metaani leidmist peetakse astrobioloogia kontekstis traditsiooniliselt julgustavaks märgiks. Valdav enamik Maa atmosfääri paiskuvast metaanist satub sinna tänu elusolenditele. Metaan võib vabaneda väiksemas koguses geoloogiliste protsesside tulemusena, kuid regulaarsed metaanipahvakud võivad viidata juba mikroobide tegevusele. Nii või teisiti pole paari andmepunkti põhjal laiaulatuslikemaid järeldusi veel teha.

Sellele vaatamata tekitab leid astrobioloogide kogukonnas elevust, kuna maandumisele järgnenud kuudel näitasid kulguri poolt tehtud mõõtmised, et atmosfääris leidub metaani ennustatust umbes kaks korda vähem – keskmiselt vähem kui 6,9 osakest kümne miljardi osakese kohta. 2013. aasta lõpus kasvas metaani kontsentratsioon kahe kuu vältel tehtud nelja mõõtmise põhjal aga kümnekordselt. Curiosity jõudis vahepealse ajaga liikuda 200-300 meetrit.

Metaani kiire suhtelise sisalduse tõus ja langus viitab, et gaasi allikas pidi olema kohalik. Kontsentratsiooni tõusu pole võimalik selgitada mõne planeeti tabanud asteroidi või komeediga, kuna see oleks jätnud orbiidilt märgatava jälje. Samas oli muutus ka liiga äkiline, et selgitada seda klatraadidesse talletunud metaani vabanemisega.

Tähelepanekut kirjeldava uurimuse kaasautot John Grotzinger märkis tulemusi tutvustaval pressikonverentsil, et atmosfääris leiduv metaan ja kivimites talletunud orgaaniline aine (süsinikupõhised ühendid) on kooskõlas hüpoteesiga, planeedis võis või võib leiduda algelisi eluvorme.

Potentsiaalsete allikate leidmiseks üritavad teadlased nüüd luua erinevaid nähtud kontsentratsiooni langust ja tõusu jäljendavaid mudeleid, mis võiksid aidata paremini mõista ka Marsi tänapäevast atmosfääri.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Science

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: