Neonikotinoididest, mille hulka ka imidaklopriid kuulub, on viimase paarikümne aastaga saanud ühed kõige populaarsemad taimekaitsevahendid. Erinevalt eelmise põlvkonna pestitsiididest ei pea nendega taimi kasvuperioodil pritsima. Selle asemel töödeldakse mürgiga põllukultuuride seemneid, mille tulemusena levib mürk üle kogu taime. Seeläbi pole kahjuri jaoks vahet, kas ta üritab maiustada taime lehtede, õite või juurtega – enneaegne hukkumine on garanteeritud.

Ent juba 1990. aastatel hakkasid prantsuse mesinikud ühendeid seostuma oluliste tolmendajate arvukuse vähenemisega, isegi kui teaduslikku tõestust nappis. Tänaseks avaldatud tosinate neonikotinoide tolmendajate allakäiguga seostavate uurimuste põhjal pidas Euroopa Liit siiski vajalikuks eelmisel aastal kolme kõige enam levinud neonikotinoidi sh imidaklopriidi kasutamine kaheks aastaks keelustada.

Kuigi ühendid mõjuvad teoreetiliselt ainult putukate närvisüsteemile, on samas hiljutisemalt kirjanduses märgitud, et neonikotinoidide kasutamine võib kahju tuua ka selgroogsetele, eriti putukatest toituvatele loomadele. Nii järeldas Rahvusvahelise Looduskaitseliidu rakkerühm rohkem kui 800 uurimust analüüsivas ülevaateartiklis, et isegi nende ettenähtud määral kasutamisel kuhjub keskkonda lubatud määrast rohkem neonikotinoide.

Lisaks on leitud, et taime satub vaid umbes viis protsenti seemnete pinnale kantud mürgist. Neonikotinoide suhteline sisaldus langeb kasutamise järel pinnases poole võrra aga kolme aastaga. Nõnda võiksid need lisaks oma algsetele sihtmärkidele mõjutada ka mikroorganisme, lagundajaid, sisalikke ja linde. Neonikotinoide tootvad ettevõtted märkisid aga, et survegrupi järeldused pole põhjendatud.

Hollandi teadlaste värske töö näib viitavat, et taimekaitsemürkide kasutamise ja riigi linnupopulatsiooni kahanemise vahel on korrelatsioon siiski olemas. Kõrge imidaklopriidi sisaldusega pinnaveekogude lähistel kahanes 15 uuritud linnuliigi arvukus aastas keskmiselt 3,5 protsenti. Teadlased üritasid küll allakäiku siduda ka väetiste kasutamisega, maakasutuse muutuse ja teist tüüpi põllukultuuride kasvatamisega, kuid põhjalik analüüs näitas, et nähtustest jääb niivõrd tempoka kahanemise selgitamiseks vajaka.

Täpne neonikotinoidi ja linnu populatsiooni kahanemise vaheline seos jääb samas selgusetuks. Kuigi on leitud, et imidaklopriid on kõrgema kontsentratsiooni puhul kõrgematele organismidele ka otseselt mürgine, võib ühend lihtsalt piirkondade putukate populatsiooni piisavalt olulisel määral vähendada, et see lindude toiduallika kokkukuivamiseni viiks. Neonikotinoidid ei tee põllukahjurite ega teiste sarnase närvisüsteemiga putukate vahel vahet.

Ettevõte Bayer CropScience, kes muu hulgas imidaklopriidi toodab, leiab aga pressiteates, et „neonikotinoidid on juba ulatusliku riskianalüüsi läbinud, mis on näidanud, et need on keskkonnale ohutud, kui neid vastavalt instruktsioonidele kasutatakse.“ Lisaks ei too uurimus välja põhjuslikku seost, misläbi „ei paku see põhjendatud tõestust, et inimidaklopriid mõjutavad kaudselt putukatoidulisi linde“.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.