"Teadus pidevalt areneb ja /.../ on selgunud päris suur hulk aineid, mida võiks või peaks oma toodetes vältima,“ sõnas Klein: „kui me võtame säilitusained, siis on säilitusainetest juba üldteada, et parabeenid on hormoonsüsteemi kahjustavad ja mõjuvad eriti pikaajalisel kasutamisel inimesele kahjulikult.“

Euroopa Liidus on 26 spetsiifilist lõhnaainet, mis peavad tootele märgitud olema. „Osa neist on sünteetilised, osa neist on ka looduslikud. Eriti on just tsitruseliste lõhnaained, mis võivad olla ka looduslikul kujul inimestele allergeenid. Lõhna- ja värvainete üldine omadus ongi see, et need tekitavad inimesele eelkõige allergiat, need võivad sissehingamisel kahjulikud olla, tekitada kohest ärritust, peavalu, uimasust,“ sõnas tegevjuht. Mida vähem lõhnaaineid, seda parem. Eriliselt tuleks vältida tsinnamaale, limoneeni ja linalooli sisaldavaid tooteid.

„Šampoonides ja dušigeelides on pindaktiivsed ained ehk sulfaadid – naatriumlaurüülsulfaat (SLES, ammooniumlaurüülsulfaat (ALS), (ammooniumlaurüüleetersulfaat [ALES] ja naatriumlaurüüleetersulfaat [SLES]). Need tekitavad nahakuivust, ärritust. Kui on šampoonides, siis ka juustekuivust. Sellest võib kõõma tekkida hoopis rohkem,“ märkis Klein. Pindaktiivsed ained on keskkonda sattudes kahjulikud näiteks ka lindudele.

Kuna mõningate ebasoovitavate kõrvalmõjudega ühendite loetelu on pikk, soovitab Klein poes valida tooteid, mille koostises on vähem koostisaineid. Samuti on Balti Keskkonnafoorum andnud välja kosmeetikatooteid käsitlevad voldikud, kus on välja toodud nende koostisosade põhilised grupid ja mõjud.