Rahvusvahelise Troopilise Põllumajandusekeskuse (CIAT) raport põhineb Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni poolt 1961-2009. aastal kogutud andmetel, mis käsitlevad 152 riiki. Colin Khouri töörühm leiab uurimuses, et nisu on tõusnud üheks peamiseks kalorite allikaks 97,8 protsendis uuritud riikides, mil riis ja sojaoad on tähtsal kohal vastavalt 138-s ja 113-s riigis. Samal ajal on pärismaiste põllukultuuride osakaal toidulaual järjest langenud.

Kokkuvõtlikult pärineb 90 protsenti maailmas tarbitavatest kaloritest, rasvast ja valkudest 50 liigilt.

Väiksemat põllukultuuride mitmekesisust seostatakse ülekaalulisuse, südamehaiguste ja diabeediga. Probleem on üha teravamaks muutumas ka arengumaades. Ent samal ajal kasvatab see lisaks tõenäosust, et põuad, putukad ja taimehaigused toiduainete turul ulatuslikumat kaost saavad külvata. Äärmuslikuks näiteks on 1840. aastatel Iirimaad tabanud suur näljahäda, mille taga oli kartulimädanik.

Viljeldavate põllukultuuride mitmekesisus on kasvanud küll arengumaades, eriti Aafrikas, kuid see on tihti tähendanud pärismaiste kultuuride nisu või kartuliga asendamist, mis ei pruugi pikemas perspektiivis sarnaselt kasu tuua.

Autorid soovitavad seeläbi tungivalt mitmekesisuse suurendamiseks otsustavaid samme võtta. Lahendust võib pakkuda nii vanemate soosingu kaotanud põllukultuuride uuesti kasvatama hakkamine kui praegu viljeldavate liikide metsiku sugulaste geneetilise materjali kasutamine.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.