Kliimaministeerium hoiatas, et kui ooker-röövlamelast (Obama nungara) märgati juba 2024. aastal Rootsis ning tänavu on sellest teatatud ka Soomes, siis on üsna tõenäoline, et see võib ka Eestisse jõuda.

Ooker-röövlamelane on Lõuna-Ameerikast pärit maismaal elav röövtoiduline lameuss. Ta ei ole inimesele otseselt ohtlik, kuid võib ohustada mullaelustikku, sest toitub vihmaussidest, tigudest, nälkjatest, putukavastsetest ja teistest mullaselgrootutest.

Vihmaussid ja muu mullaelustik on olulised mulla viljakuse, struktuuri, veerežiimi ja aineringe hoidjad. Seetõttu võib liigi levik kahjustada nii elurikkust kui ka mullaökosüsteemide toimimist ja seega ka toidujulgeolekut. 

Põhjamaade värsked leiud näitavad, et see liik ei ole enam ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa probleem. Kuna ooker-röövlamelane levib peamiselt inimese kaasabil, on kõige olulisem avastada ta enne, kui liik jõuab aedadest või taimemüügi kohtadest loodusesse. 

Liik levib eelkõige potitaimede, juurepallide, kasvusubstraadi, mulla, komposti ning mullaga määrdunud töövahendite ja masinatega. Rootsi kogemus näitab, et taimemüügi ja istutusmaterjali kontroll on võtmetähtsusega: lameussid võivad peituda poti all, potis, juurepallis, taimekastides, alustel, kilede ja muude niiskust hoidvate materjalide all. 

Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi rääkis, et ooker-röövlamelane on lisatud Euroopa Liidu invasiivsete võõrliikide nimekirja. See tähendab, et liigi teadlik sissetoomine, pidamine, kasvatamine, transport, müük, vahetamine, paljundamine ja loodusesse laskmine on keelatud. Juhusliku leiu korral on oluline tegutseda kiiresti, et vältida liigi edasist levikut.

"Varajane teavitamine annab võimaluse kiiresti hinnata, kas tegu on selle liigiga, ning vajaduse korral võtta tarvitusele meetmed enne, kui liik jõuab laiemalt levida. Palume aiandussektoril ja aiapidajatel kahtlaste leidude puhul mitte oodata, vaid anda neist kohe teada," lisas Linnamägi.

Kliimaministeeriumi hinnangul tasub eriti tähelepanelik olla neil, kes toovad sisse või müüvad Euroopa teistest riikidest pärit potitaimi ja istutusmaterjali. Paljasjuurne taimematerjal on väiksema riskiga, kuid mullaga või kasvusubstraadiga taimede puhul tuleb kontrollida nii poti välispinda, poti põhja, alust, kaste kui ka juurepalli. Kontrollimisel tuleks kasutada kindaid, sest lameusside lima võib nahka ärritada. 

Täiskasvanud ooker-röövlamelane on tavaliselt viis kuni kaheksa sentimeetrit pikk ja umbes viis millimeetrit lai. Keha on lame, läikiv ja mõlemast otsast teravnev. Selg on pruunikas kuni tumedam, sageli mustjate pikitriipude või võrgutaolise mustriga, alakülg hallikasbeež. 

Munakapslid on umbes pipratera suurused, siledad, algul punakad, hiljem tumepruunid kuni mustad. Liik on aktiivsem hämaras ja öösel ning teda võib leida niisketest varjepaikadest, näiteks pottide, kivide, puutükkide, lehtede, kile või muu maapinnal oleva materjali alt. 

Lillepottide ja mullapallide kontrollimisel tasub kasutada pealampe, sest nii loomad kui ka nende roomamisel jäävad limajäljed läigivad nii hästi vastu ja loomad on paremini märgatavad.  

Kliimaministeerium jälgib koostöös Keskkonnaameti ja teiste partneritega liigi levikut lähiriikides ning täpsustab vajaduse korral juhiseid taimemüüjatele, haljastajatele ja aiapidajatele. 

Kes kahtlustab aias lameussi, sel tasub teha leiust pilt. Looma paljakäsi puudutada ei maksa, küll aga võiks kahtlase isendi võimalusel panna suletavasse anumasse või kilekotti ning hukkamiseks tõsta see sügavkülma. Kahtlast materjali kliimaministeerium komposti ega loodusesse visata ei soovita. Leiust teavitamiseks sisestage vaatlus koos fotoga loodusvaatluste andmebaasi või PlutoF Go äppi.