Viimane teadaolev oravhiire vaatlus Eestis pärineb 1986. aastast. Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Tuul Sepa hinnangul sai liigile saatuslikuks nõukogude ajal intensiivistunud põllumajandus. "Suurenes ka igasuguste põllumajandusmürkide, nii herbitsiidide kui ka insektitsiidide kasutus. Tegelikult olid need väga kahjulikud kogu meie loodusele," selgitas Sepp. Samal põhjusel kadus Eesti loodusest ka näiteks siniraag.

Oravhiir on põllumajandusmürkidele eriti haavatav oma eluviisi tõttu. Erinevalt teistest Eesti närilistest magab oravhiir, keda mitmes keeles ka unihiireks kutsutakse, taliund. "Ta on kuni pool aastat keras ja magab. Need loomad, kes talveund magavad, peavad koguma rasvavarusid, et talv üle elada," ütles Sepp.

Kuna oravhiir toitub muu hulgas putukatest, kuhjuvad mürgid tema rasvkoesse. Talveune ajal hakkavad need mürgid rasvkoest vabanema ja võivad looma haigeks teha või isegi surmata.

Algatus lagritsad tagasi Eesti loodusesse tuua tuli sihtasutuselt Lutreola, mille eestvedajad Tiit Maran ja Uudo Timm aitasid omal ajal Eestisse taasasustada euroopa naaritsa. Mõte oravhiirega sama teha tekkis juba 1990. aastatel, kui nad tegid Rein Maraniga filmi lagritsate viimasest teadaolevast looduslikust asurkonnast Soome lahe Tütarsaartel.

Mõned aastad tagasi toodi Hollandist Tallinna loomaaeda paarkümmend oravhiirt. "Loomaaia tublid eksperdid, Kristel Nemvaltsiga eesotsas, töötasid välja lahendused, kuidas lagritsaid Eestis vangistuses pidada, neid paljundada ja neile talveuneks sobivad tingimused luua," sõnas Sepp. Kui selgus, et loomadega saadakse vangistuses edukalt hakkama, tekkis eeldus ka liigi taasasustamiseks Eesti loodusesse.

Mõju ökosüsteemile

Kuigi oravhiir on Eesti loodusest aastakümneid puudunud, ei pea kartma, et temast võiks saada invasiivne võõrliik. Tuul Sepp viitas kliimaministeeriumi liigikaitseeksperdi Merike Linnamäe hinnangule, mille kohaselt on selle võimalus väga väike.

"Esiteks on lagritsal Eestis endiselt väga palju looduslikke vaenlasi. Teda söövad igasugused väikekiskjad ja röövlinnud. Eriti haavatav on ta just pika talveune perioodil," selgitas professor. Samuti on looma levik piiratud looduslike aladega ning tegu on territoriaalse liigiga, kes ei talu liiga suurt asustustihedust.

Pigem võib oravhiirest Eesti loodusele kasu tõusta. "Merike Linnamäe sõnul on lootust, et ta võiks hakata aitama meil just rannikualadel ka invasiivseid liike tõrjuda, sest ta sööb näiteks ka hea meelega kibuvitsamarju ehk ta võiks piirata luidetel kurdlehise kibuvitsa levikut," märkis Sepp.

Muretsema ei peaks ka põllumehed ja majaomanikud. Sepp tõi näite Saksamaalt, kus asub Euroopa suurim oravhiirte asurkond. "Lagrits võib kolida aedadesse ja tulla mõnikord ka majja elama, aga ta käitub hoopis teistmoodi kui hiir majas – ta ei näri asju ega juhtmeid," kinnitas Sepp. Sakslased on välja töötanud ka juhised, kuidas näriline majast näiteks tugevalõhnaliste õlide või tšilli abil sõbralikult tagasi aeda suunata.

Aeglane ja teaduspõhine protsess

Praegu on projekti käsutuses nelikümmend oravhiirt, kes sel kevadel edukalt paljunesid. Hooandja kampaania toel loodetakse rajada uusi aedikuid, et asurkonda veelgi kasvatada. "Ega neid palju rohkem kui kuuskümmend meil järgmine aasta ilmselt ei ole. Esimene sats, mille me välja viime, ongi paarkümmend looma," nentis Sepp. Loomad plaanitakse lahti lasta mõnel Põhja-Eesti saarel.

Lisaks aedikutele kogutakse Hooandja toel vahendeid ka loomade looduses jälgimiseks. "Tahaksime varuda ka vahendeid, millega me saame neid looduses monitoorida, näiteks rajakaameraid ja helidetektoreid. Nende abil saame teada, kas loomad jäävad ellu ja tulevad toime ning kas asurkonda on vaja veel täiendavalt toetada.," selgitas professor. Ta rõhutas, et taasasustamine on aeglane, teaduspõhine ja töömahukas protsess.

Kui oravhiire projekt õnnestub, on teadlastel juba uus unistus. "Kui lagritsaga hästi läheb, on väga suur kiusatus katsetada teise, Eestile omase unilase liigi ehk pähklinäpi taasasustamist," avaldas Sepp. Pähklinäpp suri Eestis välja 2000. aastate alguses ning on oravhiirest nõudlikum liik, eelistades toiduks pähkleid. Samasugused katsetused käivad praegu harrastusteadlaste kaasabil Inglismaal.