Vana lagritsat kimbutavad kasvajad

Kui Eesti soovib lagritsat tagasi tuua, tuleb mõelda ka liigi elu mõjutavatele haigustele. Näiteks osutab Austria teadlaste uuring, et vanemas eas võivad lagritsaid kimbutada vähkkasvajad.
Austrias Viini lähistel peetakse aedikutes 300-t Saksamaalt pärit lagritsat. Lagrits on Euroopas ohustatud liik, mitmetest regioonidest on ta teadmata põhjustel taandunud, k.a Eestist. Seetõttu taasasustatakse neid loodusesse, sama on plaanis ka Eestis käesoleval aastal.
Liiki tagasi tuues tuleb teada tema elu mõjutavaid tegureid, sh erinevaid tõbesid, mis võivad tabada aedikutes elavaid ja sirguvaid vabadusse lastavaid loomi. Lagritsate kasvajate kohta ei olnud seni teavet, kuid kuuel Viinis aedikus elaval loomal – neljal isasel, kahel emasel – need tuvastati. Kudesid analüüsides leidsid teadlased märke erinevatest kasvajavormidest.
Looduses on lagritsa keskmine eluiga kolm aastat, kuid kasvajatega loomad olid neli kuni seitse aastat vanad. See viitab vanuse ja kasvajate võimalikule seosele, sest seni ei ole looduses lagritsal kasvajaid leitud.
TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi loomaökoloogia professor Tuul Sepa sõnul pärinevadki parimad teadmised vähist metsikutel loomadel loomaaialoomadelt, sest nende tervisel hoitakse hoolega silm peal. "Talveunega loomad on vähki uurivatele teadlastele väga põnevad, sest nende organism peab olema kohastunud ainevahetustaseme suure kõikumisega – neil võivad olla välja arenenud eripärased vähivastased kaitsemehhanismid," selgitas ta.
Lagritsatelt leitud kasvajail võib olla geneetiline taust, sest viis haigestunud lagritsat olid omavahel suguluses. Kuigi Viini asurkonnas ei ole sugulusristumise ehk inbriidingu märke, ei välista see kasvajate geneetilist eelsoodumust.
On teada, et inimesel ja mõnel koeratõul on eelsoodumus lagritsatelt leitud kasvajatüüpide tekkimiseks. Seega tuleb lagritsa kaitset ja neid taasasustamiseks aedikuis pidades olla teadlik kasvajate avaldumise riskist.
Võimalik, et looduses kasvajad lagritsat ei kimbuta, sest nad elavad lühikest aega. Samuti võib talveunest tingitud aeglane ainevahetus kasvajate tekkimist pärssida.
Üks lagritsaist püstitas lagritsate vanuserekordi, elades seitsme aastaseks. Varasem teadaolev rekord oli kuus aastat. "Tallinna loomaaias elavad Hollandist pärit lagritsad. Vanimad neist on nüüdseks nelja kuni viie aastased," ütles Kristel Nemvalts, kes sealsete lagritsate tegemistel silma peal hoiab.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Zoo and Wildlife Medicine.
Toimetaja: Airika Harrik




















