Austraalia teadlased hoiatasid juba aastaid tagasi laste ainevahetushäirete eest. Tollane sõnum raputas meditsiinieksperte kogu maailmas. "Meil võib olla praegu esimene põlvkond, kes sureb varem kui nende vanemad," nentis Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja doktor Ülle Einberg toonast hoiatust meenutades.

Eestis valitsev olukord peegeldab laiemat murekohta. Tervise Arengu Instituudi andmetel on ülekaalulised 62 protsenti Eesti täiskasvanutest. Samuti on liigse kehakaaluga kimpus kolmandik esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest. Lapsed omandavad toitumismustrid täiskasvanuid jälgides keskkonnas, mis soodustab rasvumist.

Tallinna Lastehaigla arstide 2018. aastal tehtud uuring näitas, et sellel on laste tervisele tõsine mõju. Kõige nooremas ehk viie kuni üheksa aasta vanuste laste rühmas leidsid tohtrid vähemalt ühe haigusliku kõrvalekalde 84 protsendil osalejatest. "See oli nüüd ka fakt, mis meid šokeeris," tunnistas Einberg saates "Vikerhommik". Ta lisas, et arstid ei oodanud nii väikestel lastel uuringutes ja analüüsides sedavõrd ulatuslikke muutusi.

Tervisehäired saavad alguse ainevahetussündroomist, mille puhul hakkab rasv kogunema kõhupiirkonda. Sellisel juhul peavad arstid kontrollima lapse vererõhku, veresuhkrut ja vererasvade koostist.

Einbergi sõnul saavad probleemid alguse varases eas. "Tegelikult hakkab kõik ikkagi sünnist peale. Kui lõpeb ära rinnapiimaga toitmine, siis on küsimus, mis on need esimesed lisatoidud, mida laps hakkab saama," rõhutas tohter.

Spetsialistid peavad suureks ohuks pidevat näksimist ja kaloririkkaid vahepalasid. Arsti häirib tänaval, bussis ja autos söömise kultuur, mis pole inimese füsioloogiale omane. Lapsed õpivad taolise käitumismustri selgeks väga kiiresti. Lisaks mõjutavad noori tugevalt tänaval ja sotsiaalmeedias levivad toidureklaamid, mis meelitavad ostma odavaid ja kaloririkkaid tooteid.

Lahendusena näevad tohtrid naasmist regulaarsete toidukordade juurde. Keha vajab kolme põhitoidukorda, mille vahel võiks eelistada tervislikke vahepalasid, näiteks õunu või marju. Süüa tuleb laua taga, jättes kõrvale nutiseadmed ja televiisori. Arvuti taga unustavad lapsed end sööma ja tarbivad märkamatult liiga suuri koguseid. "Eestlastel on ka see kalduvus, et nad ei oska nautida toitu ja seltskonda," nentis Einberg toidukultuuri kitsaskohti.

Õnneks ei ole noores eas tekkinud tervisekahjustused alati pöördumatud. Lapsevanemad ei pea varaseid kõrvalekaldeid nähes meelt heitma, sest need ei pruugi saata last terve ülejäänud elu. Arstid näevad oma töös palju positiivseid näiteid peredest, kes suudavad kurssi muuta. Kui kuueaastase lapse elustiili intensiivselt muuta, viia ta trenni ja parandada toidulauda, lähevad ka tervisenäitajad paremaks.

Tervislikud harjumused nõuavad peredelt igapäevast tähelepanu ja tervislike valikute teadlikku pakkumist. Einberg tõi lootustandva eeskujuna välja bussis kohatud isa, kes uuris oma lasteaiaealiselt lapselt, kas too soovib koju jõudes porgandit süüa. Laps oli pakkumisega rõõmsalt nõus. "Tegelikult inimene võib kõike süüa. Lihtsalt kogustes on küsimus," kõlas endokrinoloogi viimane soovitus.