Poeriiulite vahel võib nii mõnigi sattuda kimbatusse, mis vahe on siis ikkagi mahe- ja tavakurgil ning kumb ostukorvi tõsta. Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja maaviljeluse kaasprofessor Liina Talgre selgitas Vikerraadio saates "Huvitaja", et vahe algab kasvatamisviisist. Eesti kasvuhoonetootjad kasutavad tema sõnul sageli bioloogilist tõrjet. Näiteks Grüne fee ei pritsi oma kasvuhoones kasvavaid vilju.

Importköögiviljade puhul on olukord teistsugune. "Lõunamaades pritsitakse köögivilju kahjurite ja haiguste vastu päris palju," märkis ta. Enim pritsitakse Talgre sõnul tsitruselisi ja viinamarju. "Ühes proovis on leitud üle kümne jäägi," sõnas ta.

Mahetoit koolides kui Eesti edulugu

Alates 2022. aastast toetab riik koole ja lasteaedu, kus kasutatakse vähemalt 20 protsendi ulatuses mahetoorainet. Kokku on Eestis 284 haridusasutust, kus mahetoitu pakutakse, mis tähendab, et 35 protsenti Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest mahetoitu.

Eesti Maaülikooli mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann nimetab seda mahesektori edulooks. "Ma arvan, et see on meie edulugu ja ka Euroopas üks hästi hea edulugu," lausus ta. Eesti on tema hinnangul jõudnud mahetoidu pakkumisel kiiresti heale tasemele.

Kuigi osa toorainest tuleb importida, ei näe Peetsmann selles probleemi. "Me oleme ühtne Euroopa. Oluline on toidu kvaliteet ja et see oleks mahe," märkis ta.

Mahetoodang on väga kontrollitud tootmissüsteem alates põllumajandustootjast kuni töötlemise ja toitlustamiseni. Peetsmanni sõnul võetakse mahetoodetest regulaarselt proove ja pestitsiidijääke leitakse harva. Mahetootjaid kontrollitakse sageli isegi rohkem kui tavasektorit. "Mahetootjad ägavad bürokraatia all ja neid kontrollitakse proportsionaalselt tunduvalt rohkem," ütles ta.

Mahedalt saab ka kodus

Ka koduaednik saab Liina Talgre sõnul mahedalt toimetada. "Võib teha nõgese- või varemerohuleotist, kasutada komposti, murumultši, puutuhka," loetles ta. Taimevirtsa puhul tuleb aga olla ettevaatlik ning kindlasti tuleb seda lahjendada, sest muidu võib taimed ära kõrvetada.

Koduaednikele soovitab Talgre keskenduda mitmekesisusele. "Kui meil on palju erinevaid kultuure ja sorte, siis haiguste ja kahjurite oht on palju väiksem," ütles ta. Ühetaoline suur ala meelitab kahjureid, mitmekesine aed hajutab lõhnu ja vähendab riski. Abiks on ka taimede kooslused: maasika vahele istutatakse küüslauku, ristõieliste vahele tilli. Samuti tasub kasvatada peiulilli ja saialilli.

Oluline on ka külvikord. "Me ei istuta kapsast samale kohale tagasi, kus eelmisel aastal kasvas mõni teine ristõieline," rõhutas ta, sest see aitab vältida haigustekitajate kogunemist mulda.

Talgre rõhutas, et põllupidamine käib aasta ringi. "Ettevalmistust tuleb hakata tegema sügisel," ütles ta. Näiteks puulehtedest saab teha lehekomposti või kasutada neid koos lämmastikurikka materjaliga. Põhk võib aga parandada mulla struktuuri, kuid sellega tuleb olla teadlik. Põhk on süsinikurikas ja vajab lagunemiseks lämmastikku. Seetõttu tuleb lisada sõnnikut või muud lämmastikurikkast materjali.

Heaks lahenduseks peab ta vahekultuure. "Talvine taimkate on hästi oluline, sest see aitab hoida toitained mullas ega lase neil vihmadega põhjavette kanduda," lausus Talgre.