Jangtse jõgi on Hiina majanduse tuiksoon, mis pakub otseselt ja kaudselt elatist sadadele miljonitele inimestele. Eelmise sajandi keskpaigast alanud hüppeline tööstuse areng ja ülepüük tekitasid aga enneolematu ökoloogilise kriisi. Kalurite kogusaak langes võrreldes varasema hiilgeajaga neljandiku peale ja jõest kadus 135 seal ajalooliselt elanud kalaliiki. Nende seas surid välja ka mitmed laiemalt tuntud liigid, näiteks hiina aerulabakala ja samuti kadus jangtse jõedelfiin.

Kriisi lahendamiseks võttis Hiina valitsus 2021. aastal vastu radikaalse otsuse ja keelas kogu jõgikonnas kümneks aastaks igasuguse tulu teenimiseks toimuva kalapüügi. Rühm Hiina teadlasi ja nende väliskolleege analüüsis nüüd mahukas uuringus sammu mõju, võrreldes andmeid 57 eri piirkonnast 2018. aastast 2023. aastani.

Tulemused näitasid, et kalade kogumass kasvas võrreldes keelueelse ajaga üle kahe korra ning liigirikkus suurenes 13 protsenti. Teadlased märkasid lisaks, et kuigi kalade koguarv jäi laias laastus samaks, ei domineerinud jões enam üksikud liigid, vaid elustik muutus tasakaalustatumaks.

Kõige enam võitsid rangest kaitsest suured, enam kui 20 sentimeetri pikkused kalad, kelle biomass kasvas 2,3 korda. Elukeskkonna paranemisest annab tunnistust seegi, et mitmete haruldasemate rändkalade teekond pikenes jõe ülemjooksule.

Eraldi tähelepanu väärib töörühma hinnangul ka jõe ainus säilinud mageveeimetaja, äärmiselt ohustatud jangtse pringel. Liigi asurkond kasvas 2017. aasta 445 isendilt 2022. aastaks 595 loomani. Teadlased seostavad pringlite elutingimuste paranemist saakloomade rohkuse ja kalapüügist tuleneva suremuse vähenemisega.

Looduskaitse ränk sotsiaalne hind

Looduse kiirel taastumisel oli samas äärmiselt kõrge sotsiaalmajanduslik hind. Keelu jõustamiseks koristas valitsus jõelt 111 000 kalalaeva ja otsis uue elukutse 231 000 kalurile. Kokku läksid ümberkorraldused maksma üle 2,7 miljardi dollari.

Uuringu autorid tõdevad, et selline jõuline lähenemine meenutas tuumarelva kasutamist, mis muutis rannakogukondade elu pöördumatult. Inimesed pidid kolima ja tuluallikaks olnud tööstusharud hääbusid. Seetõttu hoiatavad teadlased teiste suurte jõgede, näiteks Amazonase ja Mekongi haldajaid taoliste äärmuslike sammude pimesi kopeerimise eest.

Autorid soovitavad selle asemel ökosüsteemide kaitsel eelistada pigem teaduspõhist kalanduse juhtimist, mis ei nõuaks korraga tervete majandusharude täielikku sulgemist.

Kuigi püügikeeld mängis jõe taastumises keskset rolli, näitasid teadlaste loodud mudelid lisaks, et ainuüksi kalapüügi keelamisest elustiku taastamiseks ei piisa. Samaaegselt püügikeeluga on Hiina panustas jõevete puhastamisse, piiras laevaliiklust ja taastas kaldaalade taimestikku. Andmed kinnitasid, et lämmastiku- ja fosforireostus on uuritud aastate jooksul oluliselt vähenenud. Puhtam vesi ja looduslikum veerežiim toetavad kalade kudemise õnnestumist.

Uurijad nendivad, et saavutatud edu on varasemalt tekitatud kahjule vaadates alles esimene samm ja jõe ökosüsteem tervikuna on jätkuvalt väga haavatav. Kolme Kuristiku ja Gezhouba hiigeltammid takistavad endiselt paljude liikide, näiteks hiina tuura teekonda ajaloolistele kudemisaladele. Lisaks tekitab tihe inimasustus näiteks vette sattuvate ravimijääkide ja mikroplasti näol uusi riske.

Teadlased järeldavad, et pikaajaline edu nõuab tarka majandamist kogu jõe valgalala, mis arvestab kõigi inimtekkeliste surveteguritega.