Vaid mõni nädal pärast massvaktsineerimist 2021. aasta alguses hakkasid Euroopa arstid märkama ärevust tekitavat mustrit. Väikesel hulgal inimestel tekkisid pärast viirusvektor-vaktsiinide saamist eluohtlikud trombid. Kokku registreeris Euroopa Ravimiamet Euroopas pärast viirusvektor-vaktsiinide kasutuselevõttu umbes 900 tromboosijuhtumit. Neist 200 lõppes surmaga. Rasket kõrvaltoimet esines keskmiselt ühel vaktsineeritul 200 000-st ja see sõltus eeskätt vanusest.

Ehkki vaktsineerimata nakatunuid kimbutas tromboos sellele vaatamata sagedamini, ladus ootamatu avastus vundamendi aastaid kestnud ulatuslikule detektiivitööle. Flindersi Ülikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm pani nüüd sellele lõpliku punkti, tuvastades veretrombide tekkemehhanismi viimse molekulini.

Ülikooli uurijad eesotsas Jing Jing Wangiga olid tuvastanud juba varem niidiotsana geneetilise eripära, mistõttu esines mõnel inimesel tromboose sagedamini. Vaktsiinis kasutatud viiruse täpne roll jäi aga seniajani selgusetuks. Lisauuringute käigus selgus, et vastus peitub mimikris. Vaktsiinis kasutatud adenoviiruse ehitust uurides tuli välja, et üks selle valkudest pVII on äravahetamiseni sarnane inimese enda valguga PF4, mis mängib olulist rolli vere hüübimises.

Kui immuunsüsteem üritab viirust rünnata, satub keha seetõttu segadusse. Ründaja vastu toodetud antikehad hakkavad ründama eksikombel ka inimese enda vereliistakuid. Tulemus ongi ohtlikud trombid.

Teadlased leidsid oma uurimistöö käigus, et ohtlik reaktsioon ei pruugi tekkida ainult adenoviirust sisaldavat vaktsiini kasutades. Harvadel juhtudel võib sama reaktsiooni vallandada ka tavaline külmetushaigust põhjustav viirus. Järelduseni jõudmiseks uuris töörühm patsientide veres ringelnud antikehi. Need olid nii vaktsiinist kui ka viirusest tingitud trombide korral identsed. See näitas, et süüdi on adenoviirus ise.

Teadlased oletavad, et tromboosi saanud patsiendid olid varem mõne adenoviirusega kokku puutunud. Nakkuse mõjul oli õppinud nende immuunsüsteem pVII valku ära tundma. Vaktsiin toimis hiljem tugeva ärritajana, pani selle rakud uuesti tööle ja algatas mutatsiooniprotsessi uute antikehavariantide tootmiseks.

Üliharvadel juhtudel tekkis selle käigus valgu katkine variant ja sellesse lisati negatiivse laenguga aminohape. Just see negatiivne laeng pani antikehad eksikombel ründama inimese enda positiivse laenguga PF4 valku, tekitades trombe.

Seose kinnitamiseks tegid teadlased katseid ka hiirtega, viies patsientidelt pärinevaid antikehi hiirtesse. See tekitas loomadel inimestega sarnased trombid. Seejärel tegid teadlased n-ö vigade paranduse ja asendasid laboris antikeha ohtliku osa õige aminohappega. Parandatud antikehad sidusid vereliistakuid palju nõrgemalt ja hiirtel tekkis trombe oluliselt vähem.

Täpse mehhanismi avastamisest võib kasu tõusta vaktsiinitootjatele ka praegu, sest annab aimu, kuidas peaks adenoviiruseid riskide maandamiseks muutma. Ohtliku valgu pVII saaks viirusest täielikult eemaldada või selle ehitust muuta. Kuna adenoviirusel põhinevaid vaktsiine on odav toota ja lihtne säilitada, kasutakse adenoviiruse vektoreid ka juba Ebola vaktsiinis. Samuti arendatakse sarnaseid vaktsiine gripi, malaaria, meningiidi ja tuberkuloosi vastu.

Jing Jing Wang kirjutab kolleegidega oma tööst ajakirjas The New England Journal of Medicine.