Nüüd on teadlased saanud uut geneetilist tuge teooriale, et esimesed inimesed saabusid Austraaliasse ja Uus-Guineasse juba 60 000 aastat tagasi.

See oli viimase jääaja keskpaik, merepind oli praegusest palju madalam ning Austraalia ja Uus-Guinea olid maismaasillatsi ühendatud. Seda ühtset maismaamassiivi on hakatud tagantjärele nimetama Sahuliks.

Millal täpselt praeguste põliselanike esivanemad saabusid, millist rännuteed mööda ja kust nad pärinesid, on olnud aastakümneid arutelude küsimus.

Pedro Soares Portugalist Minho Ülikoolist, Martin Richards Inglismaalt Huddersfieldi Ülikoolist ja nende kolleegid toovad neisse küsimusisse nüüd loodetavasti kindlamat selgust.

Nad uurisid inimeste mitokondri-DNA-d, pärilikkusainet, mis kandub edasi mööda emaliini. Mitokondri-DNA järjeldati ligi kahel ja poolel tuhandel Austraalia aborigeenil, Uus-Guinea põliselanikul ning Vaikse ookeani lääneosa saarte ja Kagu-Aasia elanikul.

Analüüs näitas, et Austraalia ja Uus-Guinea põlisrahvaste esivanemad on enamjaolt pärit Kagu-Aasiast, eriti Indoneesia põhjaosast ja Filipiinidelt, aga ka Malaisiast ja Indo-Hiinast.

Teadlased söandavad ajakirjades Scientific Reports ja Science Advances väita, et just neist kahest suurest piirkonnast rännati Austraaliasse ja Uus-Guineasse, arvatavasti kahte eri teed mööda, kuid enam-vähem ühel ja samal ajal, 60 000 aastat tagasi.

Tulemus tundub kummutavat seni mõnikord välja käidud mõtte, et esimesed asukad saabusid märksa hiljem, 50 tuhat või isegi 45 tuhat aastat tagasi.

Teadlased uurivad nüüd lisaks mitokondri-DNA-le ka sadade inimeste tuumagenoome ja selgitavad välja, kas samasugune minevikupilt, nagu nüüd selgus, jääb ka nende andmete põhjal püsima.

Kaardil on Austraalia ja lähiümbrus viimasel jääajal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.