Keskkonnaagentuuri andmetel kujunes Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks -7,8 °C kraadi. See on märkimisväärselt madalam pikaajalisest normist, milleks on -3,1 °C kraadi. Viimase 25 aasta lõikes on tegemist ühe külmema aasta algusega, edestades napilt 2016. aastat. Veelgi krõbedamat pakast mõõdeti vaid 2010. aastal, mil jaanuari keskmine temperatuur langes -11,4 °C kraadini.

Kuu madalaim õhutemperatuur registreeriti 6. jaanuaril Jõgeval, kus termomeetrinäit langes -26,8 °C kraadini. Kuu kõige soojem hetk saabus paar päeva varem, 3. jaanuaril Ruhnus, mil õhusooja oli 3,1 °C kraadi.

Külmakraadid kaanetasid veekogud kiiresti jääga, jättes vaba vee nähtavale vaid kiirevoolulistes jõesängides. Põltsamaal ja Kuningakülas tekitasid jääummistused üleujutusi. Eriti drastiline oli olukord Narva jõel Kuningakülas, kus veetase hakkas tõusma juba detsembri lõpus ning kerkis 11. jaanuariks ligi kolm meetrit.

Sellele vastukaaluks langes Loode-Eestis mereveetase viimase 16 aasta madalaimale tasemele.

Peipsi järvel algas jääkate teke sarnaselt 2015/2016. aasta talvega. Detsembris oli järv peaaegu jäävaba, kuid hakkas aastavahetusel kiiresti külmuma. Alates 5. jaanuarist kattis järve ühtlane jääkiht. Jää paksenemise kiirus meenutas aga 1973. aastat. Jaanuari viimase kümne päevaga kasvas jääkiht ligi 15 sentimeetri võrra, saavutades kuu lõpuks paksuseks 30 sentimeetrit.

Maapind püsib sula

Hoolimata krõbedatest külmakraadidest toimib paks lumi tõhusa isolaatorina. Kuu esimesel poolel mõõdeti Tallinnas lume paksuseks 37 sentimeetrit ja Toomal 35 sentimeetrit. See on hoidnud maapinna lume all sulana. Toomal mõõdeti kuu viimasel päeval lume all maapinna temperatuuriks -0,1 °C kraadi, kuid juba viie sentimeetri sügavusel oli temperatuur plussis.

Sademete poolest oli jaanuar erakordselt kitsi, olles ligi saja-aastases vaatlusreas kuivuselt viiendal kohal. Keskmiselt sadas vaid 15 millimeetrit, mis moodustab vaevalt kolmandiku tavapärasest normist. Kõige kuivem oli Ida-Eestis: Jõhvis, Jõgeval ja Narvas sadas alla viiendik normist.

Päikest jagus see-eest ohtralt. Eesti keskmisena paistis päikest 44 tundi, mis ületab normi 11 tunni võrra. Päikesepaiste rohkuselt paigutub tänavune jaanuar alates 1961. aastast kümnendale kohale.