Pärastlõunauinak lööb pea selgeks
Kui päeva teises pooles mõtteerksus ja uue info meeldejäämine nõrgenema kipuvad, siis on abi väikesest pärastlõunauinakust. Sel tõdemusel on nüüd ka uus teadusuuring taga.
Saksa ja Šveitsi teadlaste tööst selgub, et isegi lühikesest uinakust piisab, et ajus saaksid ümber korralduda närvirakkude vahelised ühendused, miska uus info saab talletuda tõhusamalt. Seni on seesuguseid ümberkorraldusi täheldatud ainult täispika ööune järel.
Christoph Nissen Saksamaalt Freiburgi Ülikoolist ja ta kolleegid annavad avastusest teada ajakirjas NeuroImage.
Päevasel ajal on ajul tegemist palju: uued muljed, informatsioon ja mõtted vajavad töötlust ja lõimimist. Selle tulemusel tugevnevad paljud närvirakkude vahelised ühendused sünapsites.
Mingi aja pärast võib aju sest töötlusest küllastuda, nii et võime uut teavet omandada nõrgeneb. Une ajal viiakse sünapsid paljuski taas algolekusse tagasi, nii et vajalik jääb meelde ja tühine unub.
Nissen ja ta kaaslased tegid katseid 20 noore täiskasvanu peal, kes olid kahel pärastlõunal kas kogu aeg ärkvel või tegid ka keskmiselt kolmveerandtunnise uinaku.
Nende sünapsitevahelisi ühendusi seirasid teadlased elektriliselt ja magnetiliselt läbi pealuu. Seirest nähtuski, et sünaptiliste ühenduste üldine tugevus une ajal vähenes. Selles ilmnes une taastav toime. Aju võime uusi ühendusi luua kasvas.
Uuring on kooskõlas ka igapäevaelu tähelepanekuga, et pärast kerget uinakut võib inimestel pea paremini töötada.
Autorid soovitavad, et suuremat vaimset või füüsilist pingutust nõudvatel elualadel tegutsejad nagu muusikud või sportlased võiksid värskendava lõunauinaku päevakavva võtta.
