Võõrkomeet 3I/Atlas hakkas pärast Päikesest möödumist tugevalt aurama
Päikesesüsteemist väljalennule asunud kolmas teadaolev välispäritolu taevakeha, komeet 3I/Atlas ei olnud pärast Päikesest möödumist enam päris endine. Tema jäise materjali aurustumine oli kõvasti hoogustunud.
Atlas läbis oma lähimaks jäänud punkti Päikesele ehk periheeli oktoobris, olles siis Päikesest küll kaugemal kui Maa, kuid lähemal kui Marss.
NASA kosmoseteleskoop SPHEREx, mis tiirutab ümber Maa ja jälgib ilmaruumis toimuvat lähi-infrapunavalguses, on suunanud Atlase poole kaks põhjalikumat pilku — ühe enne ja teise pärast periheeli: augustis ja detsembris.
Augustis, mil Atlas jõudis Marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisse asteroidide vöösse, oli tas auramist ehk täpsemalt öeldes sublimeerumist, auru eraldumist tahkest materjalist, märgata veel vähe.
Peamiseks sublimeerujaks oli siis süsihappegaas ehk süsinikdioksiid, mis on väga lenduv ja sublimeerub kergesti ka jahedas.
Detsembris oli Atlas juba korralikult üles ärganud ja pahistas välja mitmesugused gaase, just nagu meie oma Päikesesüsteemi kodused komeedid seda tavaliselt teevad.
Veeauru tuli tast siis välja tervelt 20 korda tempokamalt kui augustis, samuti vingugaasi ehk süsinikmonoksiidi. Lisaks võis märgata, et auruna eraldus ka tsüaniidi, metaani, etaani, metanooli ja formaldehüüdi.
Kõigi nende gaaside arvel kasvas ja tihenes Atlase tuuma ümbritsev pea ehk kooma, nagu komeetidel ikka.
Märgata võis ka hõredat saba, mida komeetidel ehk sabatähtedel on Päikese lähedal tavaks moodustada. See koosnes peamiselt tahketest tolmukübemetest, mis aga samuti paistsid mõnda sorti gaase eritavat.
Atlase seesugune silmapaistev aktiveerumine tulenes päikesesoojuse toimest.
Carey Lisse Ameerika Ühendriikide Johns Hopkinsi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad võrguvaramusse arXiv üles pandud kirjatöös, et Atlase suutlikkus pakkuda niisugust üsna tavakomeedilikku vaatemängu annab tunnistust ta heast vastupidavusest miljardeid aastaid kestnud tähtedevahelisel teekonnal.
Ulgukosmose kiirgus, mis sisaldab prootoneid, alfaosakesi ja raskemaidki aatomituumi, ei ole suutnud rändkomeedi materjalis sisalduvaid lenduvaid ühendeid ära hävitada.
Veel enne, kui Atlas lähikuudel päriselt vaateväljalt kaob, on teadlastel kavas suunata kosmoseteleskoobi SPHEREx pilk ta peale kolmandatki korda.
