Hobune tunneb lõhna järgi inimese hirmu ära
Hobused tunnevad inimesi kohati ehk isegi paremini kui inimesed hobuseid.
Värskest teadusuuringust on selgeks saanud, et hobused tunnevad lõhna järgi ära, kui inimene tunneb hirmu.
Prantsuse teadlased eesotsas Plotine Jardat' ja Léa Lansade'iga Toursi Ülikoolist otsustasid asja uurida, sest näiteks koerte puhul on juba teaduslikult teada, et nad oskavad inimese hirmutunnet ka lõhna järgi märgata. Hobused on aga samuti nagu koeradki elanud inimeste juures juba tuhandeid aastaid.
Jardat, Lansade ja nende kolleegid kutsusid kokku 30 katseisikut ja näitasid neile kõigepealt hirmujudinaid tekitavate stseenidega õudusfilmi.
Vaatamise ajal tõmmati neil puuvillalappidega üle nahapinna, et koguda higi, milles arvati võivat sisalduda hirmutunde puhul erituvaid aineid.
Mõni päev hiljem näidati samadele inimestele rõõmsameelset ja naljakat filmi, et saada võrdluseks puuvillalappidele ka teist laadi emotsioonidega seotud aineid sisaldavaid higiproove.
Siis sidusid teadlased saadud higilapikesed 43 katsehobuse koonule sõõrmete lähistele. Lisaks hirmuhigi ja rõõmuhigi lapikestele varustati mõned hobused võrdluse mõttes ka täiesti lõhnastamata puuvillalapikestega.
Siis tehti hobustega katseid, et vaadata, kuidas erisuguse lõhnastiimuliga loomad mitmesugustes olukordades käitusid ja sündmustele reageerisid.
Neis katsetes näiteks harjas inimene hobust, avas ta lähedal äkitselt vihmavarju või andis hobusele uurida mõne talle varem tundmata eseme.
Teadlased panid tähele, et hirmuhigi lõhna tundvad hobused käitusid neis katseis närvilisemalt, piidlesid tundmatuid esemeid kauem ja olid arglikumad inimestele lähenema. Ka tuksus nende hobuste süda katsete ajal kiiremini kui teistel.
Teadlased ei uurinud, milliseid lisaaineid eri filme vaadates kogutud higiproovid täpselt sisaldasid, aga söandavad ajakirjas Plos One siiski väita, et niisuguseid iseloomulikke aineid seal tõenäoliselt leidub ja et just nende ainete lõhna tundmisega võibki hobuste käitumist hästi seletada.
Tulemustest võib kasu olla loomade heaolu edasisel parendamisel. Nüüd on teada või vähemalt arvata, et näiteks kui hobusetalitaja püüab hoolealuse eest mõnd oma emotsiooni varjata, siis võib hobune selle emotsiooni lõhna järgi ikkagi ära tunda.
