Päevavalgus tõstab nutikust
Valgus aitab maailma näha, aga kasu on tast muudki.
Briti, Saksa ja Türgi teadlaste uuringust ilmneb, et kui inimene saab rohkem päevavalgust, siis paranevad tal mitmed kognitiivsed näitajad.
Eriti on kasuks, kui päeva jooksul on valguse käes olek pidev ja nädala lõikes järjekindel.
Katseisikud andsid teada, et loomuliku valguse toimel vähenes neil unisus. Katse näitas, et neil paranes ka tähelepanuvõime ja lühenes reaktsiooniaeg, kui olid hiljuti viibinud pigem päevavalguse käes kui hämaras.
Altug Didikoglu Manchesteri Ülikoolist ja Izmiri Tehnikainstituudist ja ta kolleegid märgivad ajakirjas Communications Psychology, et ka väljaspool laboritingimusi, igapäevaseid toimetusi tehes avaldab kasulikku toimet nii ühekordne hiljutine kui ka juba pikemat aega regulaarselt ette tulnud päevavalguse käes olek.
Kognitiivsete võimete turgutusest päevavalguse toimel võib autorite sõnul kasu olla inimeste tervisele, ohutusele ja tööalasele tõhususele.
Tööandjad võiksid nende sõnul hoolitseda selle eest, et töökohtadel oleks piisavalt päevavalgust.
Üheks täheldatud nähtuse aluseks olevaks bioloogiliseks mehhanismiks on teadlaste arvates silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis aitavad muundada valgussignaali närvisignaaliks.
Mõned neist rakkudest sisaldavad pigmentainet melanopsiini, on eriti tundlikud sinise ja rohelise valguse suhtes ning tegelevad muudegi toimingute kui nägemisväljal toimuva põhjal visuaalkujutise loomisega. Nad reguleerivad muu seas ka ööpäevarütme ja meeleolu.
Katseisikud kandsid seitsme päeva jooksul randmel valgustundlikku andurit, mis salvestas pidevalt valgusolude alast infot. Kognitiivse võimekuse taset mõõtsid nad aeg-ajalt telefonirakenduse abiga.
Teadlased tõdevad, et valgus on tähtis keskkonnatingimus, mis juhib inimkehas lugematul hulgal bioloogilisi nähtusi — kehakella, und ja ärkvelolekut ning nagu nende uuring nüüd tabavalt osutab, ka vaimuerksust.
