Ammoniidid olid enamasti spiraalse kojaga ja sealt välja sirutuvate pikkade kombitsatega molluskid, kes ilmusid maakera elustikku natuke rohkem kui 400 miljonit aastat tagasi, devoni ajastul, kui tekkis ka Lõuna-Eestis rohkesti näha olev punane liivakivi.

Kui 66 miljonit aastat tagasi sööstis tänapäeva Mehhiko ranniku lähedal Maale suur asteroid ja tekitas kuulsa Chicxulubi kraatri, siis hukkus umbes kolmveerand tollal maakera asustanud liikidest, nende seas dinosaurused.

Rahvusvaheline teadlasrühm väidab nüüd aga, et erinevalt seni levinud arusaamast elasid ammoniidid selle katastroofi tõenäoliselt üle.

Marcin Machalski Poola Teaduste Akadeemia paleobioloogia instituudist Varssavis ja ta kolleegid uurisid Taanis Sjællandi saarel asuva Stevnsi kriidiklindi kivimites leiduvaid ammoniitide fossiile.

Ses UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatud 15 kilomeetrises fossiilirikkas rannikupangas on üleilmset asteroidikatastroofi märkiv kriidiajastu ja paleogeeni kihististe piir selgesti näha.

Machalski ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et leidsid ammoniitide fossiile sellest piirjoonest kõrgemal asuvatest ehk pärast asteroidikatastroofi ladestunud kivimikihtidest.

See asjaolu viitab tugevalt võimalusele, et ammoniite jäi katastroofis ellu ja neid elas veel paleogeeni ajastu vanima ajastiku paleotseeni algulgi.

Machalski ja ta kaaslased väidavad olevat üsnagi kindlalt välistanud võimaluse, et piirijoonest kõrgemal asuvad ammoniitide fossiilid pärinevad tegelikut algselt siiski vanemaist kihtidest, olles neist hiljem lihtsalt välja erodeerunud.

Nii julgevad nad väita, olles kõrvutanud fossiilide sisemuse ja nende ümber paiknevate kivimite keemilist koostist. Seetõttu tohibki arvata, et ammoniite elutses meredes mõnda aega ka asteroidikatastroofi järel.

Miks ammoniidid seejärel aga ikkagi välja surid, on juba järgmine põnevust pakkuv küsimus, millele võiksid vastata edasised teadusuuringud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.