Inimeste kiire elutempo juures kuuleb sageli ütlust: "Mul ei ole aega." Kui inimest tabab aga krooniline raske haigus, saab aeg hoopis teistsuguse väärtuse. Just selliseid pikaajalisi raskeid haigusi hõlmab hematoloogia – eriala, mis diagnoosib ning ravib vereloome- ja lümfisüsteemi haigusi.

Aastal 2000 koondati verehaiguste ravi Tallinna ja Tartu haiglatesse, et ühendada tipptasemel teadmised ja kogemused. Inimesed elavad aga kogu Eestimaal ning peagi selgus, et sellistel tingimustel kõigile võrdse ravi tagamine pole sugugi lihtne.

Pärnu haigla alustas 2018. aastal päevastatsionaari teenuse pakkumist hematoloogiliste haigustega patsientidele, kellel ei ole võimalik sagedane ravi kaugemal asuvas keskuses. Päevaravi hõlmab nii toetavat vereülekanderavi kui ka spetsiifilist ambulatoorset ravi.

Tagasivaatavalt uurisime kõrge riskiga müelodüsplastilise sündroomiga haigete elektroonilisi elulugusid 2018.–2024. aastal. See on haigus, kus luuüdi ei tooda enam terveid vererakke. Üle 70-aastaste inimeste seas on müelodüsplastilise sündroomi esinemissagedus ligikaudu 40 juhtu 100 000 inimese kohta aastas.

Kuue aasta jooksul oli hematoloogilisel jälgimisel 80 patsienti, kellest 19 vajas pidevat ravi. See tähendas, et nad said ravi viis päeva järjest iga nelja nädala tagant, sageli elu lõpuni. Keskmine ravi kestus oli poolteist aastat, pikim neli aastat.

Uuringutulemused kinnitasid, et kohalik kogukondlik haigla kogenud erialaarstidega suudab pakkuda patsientidele tulemuslikku ravi. Arvutasime, et ühe aastaga võitis patsient kaks kuud väärtuslikku aega, mida muidu tulnuks veeta kodust kaugel haiglas.

Näen iga päev, kui oluline on patsiendi jaoks kodune ravi. Oma töös näen, et ravi kodu lähedal säilitab elukvaliteeti, väärikust ja hoiab lähedaste aega. Olen veendunud, et see on parim, mida meditsiin hetkel inimesele saab pakkuda.

Meditsiiniteadmiste ja inimliku hoolimise ühendamisel ei saa küll peatada aega, aga inimesel saab aidata ajaga sammu pidada. Klassikaline meditsiin ravib haigust, tasapisi liigutakse biopsühhosotsiaalse meditsiini suunas, kus inimest vaadeldakse tervikuna – tema füüsilist ja vaimset tervist, suhteid perekonnas ja kogukonnas. Lõpuks pole tähtis, kui palju on kellelgi jäänud aega, vaid kuidas teadus aitab seda aega paremini elada.

Ines Vaide kõneles 2025. aasta Tartu Ülikooli doktorantide populaarteaduslike kolme minuti loengute konkursil.

Viited:

Vaide, I., Aabrams, V., Laane, E. (2024). High-risk myelodysplastic syndrome patients treatment in local south-west Estonia center with 5-azacytidine during 2018–2024. https://doi.org/10.1016/j.leukres.2025.107878

Vaide, I., Aabrams, V., Ursu, C. E., & Laane, E. (2025). P54. Biopsühhosotsiaalse käsitluse vajadus müelodüsplastilise sündroomiga patsientide ravis: Pärnu Haigla kogemus aastatel 2018–2024. Arstiteaduskonna aastapäeva teesivihik. https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-09/Teesivihik_2025.pdf

Sinisalu, V. (2021). Biopsühhosotsiaalne mudel meditsiinis. Eesti Arst.
https://doi.org/10.15157/ea.vi.18172