Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel toodi välja, et Tiit on pakkunud ühiskonnale kindlat jalgealust ning aidanud säilitada debattides ausat ja rahustavat mõtlemist.

Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul on Ene-Margit Tiit pühendunud Eesti rahva ja rahvastiku uurimisele ning protsesside mõtestamisele. Ülikool soovis auhinnaga esile tõsta just Tiidu panust ühiskonna toimimise põhialuste analüüsimisse, mis näitab kätte suuna, kuhu Eesti rahvana teel on. Rektori hinnangul väärib erilist tähelepanu Tiidu suutlikkus hoida ühiskondlikes aruteludes tõenduspõhist joont, mis on Eesti rahvusmõtte üks alusväärtusi.

Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige emeriitprofessor Jaak Kikas võrdles Tiidu tööd peegliga, mis kuvab matemaatilise täpsusega Eesti rahvuskeha seisundit. Kikase hinnangul ei ole tegemist iluuisutamisega, vaid ausa ja kohati karmi pildiga, mis võimaldab siiski kindlamalt tulevikku vaadata. Ta viitas Tiidu varasemale artiklikogumikule ja kinnitas, et see täpne vaade kinnitab Eesti püsimajäämist.

Täppisteadus rahvusmõtte teenistuses

Laureaat ise tunnistas, et nominatsioon tuli talle üllatavana, sest on seni ise pidanud rahvusmõtte auhinda pigem humanitaaride pärusmaaks. Tiit määratles end täppisteadlasena, kelle tööriistadeks on andmed ja arvud, kuid lisas, et rahvuslikel teemadel mõtisklemine on talle alati südamelähedane olnud.

Ene-Margit Tiidu töö on märkimisväärselt mõjutanud Tartu Ülikoolis tehtavat eestikeelset teadust ja rahvuslikku eneseteadvust. Kandidatuuri esitajad tõid esile tema veenvat seletusvõimet, mis on aidanud maandada tuliseid rahvastikuprotsesse puudutavaid vaidlusi. Samuti on tal olnud kandev roll matemaatika populariseerimisel.

Eesti matemaatilise statistika õppesuuna rajajana on Tiit koolitanud mitu põlvkonda statistikuid. Tema panus ulatub ka keeleloomesse, olles juurutanud sellised nüüdseks üldkasutatavad mõisted nagu üldkogum, valim ja valimi keskmine. Lisaks on tal olnud oluline roll sotsiaalteaduste arengus, sealhulgas perekonnauurimise töörühma loomisel ja juhtimisel.

Mõju ulatub teadustööst kaugemale

Ene-Margit Tiidu tegevus on olnud tihedalt seotud riikliku statistikaga. Alates 2006. aastast on ta Statistikaametis suunanud rahvaloenduste ettevalmistamist ning tema töörühma välja töötatud registripõhise loenduse metoodika on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Tema sulest on ilmunud üle 600 publikatsiooni ja enam kui 30 õpikut, sealhulgas mitmed Eesti rahvastiku ajalugu ja arengut käsitlevad teosed.

Emeriitprofessor osaleb aktiivselt avalikus arutelus ka praegu. Postimees valis ta 2025. aastal arvamusliidriks just põhjalike kirjutiste eest, mis analüüsisid sündimust ja sellega seotud lahendusi. Tiidu selged seisukohad on edendanud ühiskonna statistilist kirjaoskust ja aidanud hoida eesti keelt teaduskeelena elujõulisena.

Varasemalt on Ene-Margit Tiitu tunnustatud Tiiu Silla nimelise teaduse populariseerimise elutööpreemiaga. Ta on esimene Tartu Ülikooli naisteadlane, kes valiti välisülikooli audoktoriks.

Rahvusmõtte auhind antakse isikule, kes on silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.