Kui inimene soovib millegi pärast vabandust paluda, siis kuidas peaks seda tegema? Hiljutine uuring osutab, et on oluline vahe, kas inimesel on väga kahju või ta peab midagi äärmiselt kahetsusväärseks. Samuti tajutakse erinevalt seda, kas inimene peab oma teguviisi väga valeks või ülimalt taunitavaks, vahendab The Guardian.

Uuringu eesmärk oli hinnata erinevate vabanduste tajutud siirust. Selgus, et kahetsust väljendades on oluline inimese lausutud silpide arv: pikemate sõnadega vabandused mõjuvad kuulajale siiramalt. Uuringu autori sõnul annab see tunnistust, et kahetseja näeb rohkem vaeva, isegi kui vaev seisneb vaid veidi keerukama sünonüümi kasutamises.

Uuringuga mitte seotud Briti Psühholoogia Seltsi psühholoogi Tara Quinn-Cirillo sõnul on vabandust keelekasutusega peenutsemisest hoolimata kõige raskem sõna, mida kuuldavale tuua. Eksimust on tema sõnul raske tunnistada, sest see tähendab enda haavatavuse tunnistamist. Evolutsiooniliselt pole inimene aga kujunenud haavatavust välja näitama, sest see ei aidanud piltlikult öeldes ellu jääda.

Uuringus analüüsis teadlasrühm muu hulgas mitmeid kuulsuste ühismeedias postitatud vabandusi.

Lavastatult mõjuv vabandus. Näitlejad Ashton Kutcher ja Mila Kunis kirjutasid toetuskirju, kus palusid kergemat kohtulikku karistust vägistamises süüdi mõistetud Danny Mastersonile. Kirjas nimetasid nad Mastersoni oma eeskujuks. Kirjale järgnes hoolikalt valitud sõnadega videovormis vabandus. Paar kasutas rõhutatud pausidega lauseid, nagu Oleme põhjustatud valust teadlikud... ja Me toetame ohvreid... Vabandus polnud vaatlejate hinnangul kuigi siiras.

Ülevoolav vabandus. Ühendkuningriigi Töölispartei endine rahandusminister Liam Byrne kirjutas The Guardiani veergudel avaliku vabanduskirja. Seal palus ta südantlõhestavalt vabandust oma rumala, labase ja pagana solvava käitumise eest. 

Byrne jättis 2010. aastal oma mantlipärijale paberil kirja, kus seisis lühidalt: "Vabandust, raha on otsas." Hiljem hakkas uus peaminister David Cameron Byrne'i sõnu korrates pidevalt Töölisparteid kasinuses süüdistama. Byrne palus vabandust, et see kõik "aitas kahjustada mulle armsat parteid" ja et "häbi selle pärast on minus hõõgunud iga päev". Vaatlejate hinnangul polnud nii ülevoolav vabandus aga vajalik.

Ebausutav vabandus. Tara Quinn-Cirillo sõnul korrutab osa inimesi pidevalt lihtsalt sõna vabandust. Teadlase hinnangul ei mõju see aga siiralt ja keegi ei usu, et sellised inimesed oma käitumist muudaksid. Näiteks pidi peaminister Boris Johnson alatasa vabandama oma käitumise pärast koroonapandeemia ajal. 

Kuna vähesed jäid tema vabandusi uskuma, võttis endine valitsusjuht lõpuks kõik vabandused tagasi. Ta ütles, et nii haledalt ja roomavalt andekspalumine oli viga. Quinn-Cirillo sõnul koosneb siiras andekspalumine arusaamisest, oma tegevuse üle mõtisklemisest ja käitumise muutmisest – Johnsoni juhtumis jäid need vajaka.

Sarkastiline vabandus. Endine filmiprodutsent Harvey Weinstein mõisteti süüdi seksuaalses ahistamises. Esimeste süüdistuste ilmudes kirjutas ta New York Timesi veergudel: "Mõistan, et minu varasem käitumine oma kolleegidega on teinud paljudele haiget ja ma palun selle pärast siiralt vabandust." Ta lisas toona, et kasvas üles 1960. ja 1970. aastatel, mil "kõik käitumisreeglid ja töökohad olid teistmoodi." Weinsteini advokaat ütles aga eraldi avalduses, et produtsent kavatses tema vastu esitatud "valedest ja laimavatest väidetest kubiseva" süüdistuse vastu kohtusse minna.

Hilinenud vabandus. Poeet Dante pagendati aastal 1302 Firenzest oma poliitiliste vaadete tõttu. Linn tunnistas alles 706 aastat hiljem ehk 2008. aastal, et omaaegne otsus võis olla vale ja palus vabandust. Poeedi kauge järeltulija krahv Pieralvise Serego Alighieri keeldus aga nn vabandustseremoonial osalemast. Ta pidas sündmust pigem PR-trikiks kui südamest tulevaks kollektiivseks lepituseks. 

Galileo Galileile ei pakutud sedagi. Katoliku kirik tunnistas 1996 aastal ehk kolm ja pool sajandit hiljem, et teadlasel oli olnud õigus ja Maa tõepoolest tiirleb ümber Päikese. Mingit vabandust kirik aga ei palunud, öeldes vaid, et "kurb arusaamatus jääb nüüdsest minevikku."

Uuring ilmus ajakirjas British Journal of Psychology.