Mõõdukas treening turgutab soliidses eas rottide aju tervist
Kui olete kunagi mõelnud, kas aju tervise hoidmiseks on parem teha pikk ja rahulik sörkjooks või oma süda pingutusest suisa pekslema panna, siis teadlased on sellele küsimusele vastuse leidmisele sammukese lähemal jõudnud. Ehkki inimesed pole rotid, viitab hiljutine uuring, et vananevale ajule võib ühlane ja mõõdukas treening olla isegi kasulikum.
Ajakirjas GeroScience ilmunud töö näitas, et kuigi mõlemad treeningviisid parandasid rottide füüsilist vastupidavust, oli just mõõduka intensiivsusega treening see, mis nende aju ainevahetust ja veresoonkonna tervist kõige laiaulatuslikumalt turgutas.
Tulemuseni jõudis rahvusvaheline teadlasrühm Prantsusmaalt, Soomest ja ka Eestist, teiste seas Tõnis Timmusk ja Jürgen Tuvikene Tallinna Tehnikaülikoolist. Nad tegid katseid soliidsemas eas laborirottidega, kellel lasksid nelja nädala vältel jooksulindil trenni teha. Osa närilisi järgis mõõduka intensiivsusega treeningkava, mis tähendas pikemat, aga rahulikumas tempos jooksu. Teised rotid imiteerisid kõrge intensiivsusega intervalltreeningut ehk HIIT-i, mis koosnes lühikestest ja kiiretest spurtidest, mille vahel olid ka puhkepausid.
Uuringu kõige huvitavamad tulemused ilmnesid ajus molekulaarsel tasandil. Selgus, et mõõduka tempoga treeninud rottide ajukoores ja hipokampuses – piirkondades, mis on olulised mälu ja õppimise jaoks – aktiveerusid märksa ulatuslikumalt geenid ja valgud, mis on seotud energia ainevahetuse ja uute veresoonte tekkega.
Näiteks tõusis just mõõdukat trenni teinud rottide ajus oluliselt veresoonte kasvufaktori VEGF tase. Piltlikult võib võrrelda seda uute veresoonte kasvu toetava väetisega. Kõrge intensiivsusega treening näitas samal ajal paremaid tulemusi maksimaalse füüsilise sooritusvõime parandamisel, kuid selle mõju aju ainevahetusele oli piiratum.
Miks see nii on? Teadlased selgitavad, et mõõdukas ja pikaajaline treening näib andvat ajule stabiilsema signaali uute oludega kohanemiseks. RNA-analüüs näitas, et mõõdukas treening muutis ajukoores lausa 235 erineva geeni tegevust, võrreldes intensiivse treeningu puhul nähtud 38 geeniga. Need geenid olid seotud muu hulgas uute ajurakkude arengu, ainevahetuse ja isegi keharütmide regulatsiooniga. Selle häirete tulemusel võib tervis vanas heas halveneda.
Intensiivsem trenn aktiveeris küll samuti ajus kasulikke radasid, kuid selle mõju oli kitsam. Seega tundub, et rahulik ja järjepidev koormus on aju ainevahetusele ning pikaajalisele tervisele parem.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Andres Reimann, Jaan-Juhan Oidermaa
