Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamatu kohaselt on juhtumid, kus inimestelt petetakse välja ligipääs nende elektroonilise identiteedi andmetele (nagu Smart-ID ja Mobiil-ID) Eestis sagenenud. Ohvri elektroonilise identiteedi (e-ID) andmete sattumisel valedesse kätesse, saab kelm tühjendada kannatanu pangakonto, aga ka ohvri nimel laenu võtta ja sellega ta finantsraskustesse tõmmata. 

Möödunud aastal jõudis riigikohtusse kaasus, kus kahjusaaja oli andnud kelmile, kes end politseiametnikuna esitles, nii oma ID-kaardi kui ka Smart-ID andmed koos koodide ja fotoga enesest. Politseirüüs oli aga pettur. Niisiis tegigi kelm ohvri pangakontoga üks-null ja võttis Coop Pangast kannatanu nimel 10 000 eurot laenu, mille kandis teisele kontole, et sularahaga kaduda. Ohver pidi kohtus tõestama, kuidas ei teadnud, et tema andmetega laenu võetakse. See on vaid üks näide, kuidas petturid tarbijatel naha üle kõrvade tõmbavad. 

Tarbijad ehk laenu teenindajad on võlaõiguse mõistes nõrgemal poolel ja vajavad erilist kaitset, selgub õigusteadlaste artiklist Riigikogu Toimetistes. 

Tartu Ülikooli võlaõiguse professor Age Värv selgitas, et pangakonto tühjendamisel on ohvril tegelikult võimalik krediidiasutuselt raha tagasi saada EL-i maksedirektiivi alusel. Ometi lasub siinkohal ohvril suur tõenduskoorem, sest peab kohtus näitama, et makse tehti tema nõusolekuta. Värvi sõnul on ohvril pea võimatu tõendada, et tema e-ID-d on kasutanud keegi teine ning seetõttu pole kannatanu ka eriti motiveeritud lepingu kehtivust krediidiasutusega vaidlustama.

Artiklis annavad õigusteadlased hinnangu, et tegelikult peaks tõendamiskoormus lasuma krediidiasutusel, mitte kliendil, sest digitaliseerimine on enim kasu toonud asutustele endile. Selline praktika on näiteks ka Norras, kus seadusandluses peavad krediidiasutused tõendama, et klient oli tehingust teadlik.

Õigusteadlaste hinnangul peakski eeskujuks võtma Norras kehtiva seadusandluse, sest neil on õnnestunud vähendada e-ID pettuste arvu. "See võiks Eesti seadusandjat inspireerida," toonitas Värv, et riigikogu pole piisavalt agaralt lahendusi otsinud.

Tükk tööd ootab ees tarbijakrediidi hindamise õigusloomes, toob välja Tartu ülikooli tsiviilõiguse kaasprofessor Piia Kalamees. Ta pakkus välja, et õigusandja võiks luua positiivse krediidi registri, kus erinevad laenajad saaksid infot vahetada, et adekvaatsemalt hinnata tarbija võimet krediidikohustusi teenindada.

Sellekohane eelnõu sai möödunud aastal rahandusministeeriumis valmis. Rahandusminister Jürgen Ligi suhtus mõttesse positiivselt. "Selline register maandab nii laenuandja kui -võtja riske," lausus ta.  

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsioonitudengid vaatasid otsa Riigikogu Toimetiste viimasele numbrile ning koostasid kokkuvõtted. Kokkuvõtte autorid on Anita Algus ja Kennet Puiestee.