Veidi enam kui aasta tagasi kuundus, kogus proove ja naasis Kuu tagaküljelt, Lõunapooluse-Aitkeni hiigelnõo põhjast hiinlaste kosmoseaparaat Chang'e-6.

Kuu tagakülg, erinevalt kuuvalgeil öil ju muistseilgi aegadel selgesti näha olnud esiküljest, on inimkonna jaoks kuni viimase ajani olnud täiesti tume maa.

Viimasel ajal on aga hakanud selguma, et Kuu taga- ja esipool erinevad teineteisest nagu öö ja päev.

Chang'e-6 poetas langevarjuga laskunud kapsli koos ligi kahe kilo kivimiproovidega Sise-Mongooliasse mullu jaanipäeva paiku.

Sestpeale on teadlased kive põhjalikult uurinud ja avaldavad suure hulga uurimistulemusi nüüd ühekorraga ajakirjas Nature.

Muu hulgas annavad teadlased analüüsitulemuste põhjal teada, et Kuu tagakülje ajaloos on olnud kaks suuremat vulkaanilise aktiivsuse ajajärku: üks umbes 4,2 miljardit aastat tagasi ja teine umbes 2,8 miljardit aastat tagasi.

Kahe ajajärgu ligi pooleteist miljardi aastane ajaline jaotus annab tunnistust, et vulkanismi esines Kuul palju pikemat aega, kui seni arvatud.

Basaltkivimi paleomagnetuuring osutas, et 2,8 miljardit aastat tagasi tugevnes uuesti korraks ka Kuu magnetväli, mis on muidu ajapikku algsest tugevusest peaaegu olematuks nõrgenenud. Nüüd selgub, et nõrgenemine ei ole olnud ühtlane, vaid kõikuv.

Teadlased teatavad sedagi, et Kuu tagakülje koorealune kivimikiht ehk vahevöö sisaldab paju vähem vett kui esikülje vahevöö.

Lisaks on tagakülje vahevöö esikülje omast vaesem paljude muudegi ainete poolest.

Tundub, et Kuu kahe külje aja- ja arengulugu on olnud veelgi sügavamalt erinevad, kui seni arvatud.

Hiinlaste järgmine Kuu peale sõit on kavas juba tuleval aastal, mil Chang'e-7 võtab lähema uurimise alla Kuu lõunapooluse.

Seniks aga saadavad Hiina Geoloogia ja Geofüüsika Instituudi teadlased Chang'e-6 toodud proove uurida ka teistesse Hiina teadusasutustesse ja mujalegi maailma.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.