Nõnda näib nähtuvat Ameerika teadlaste värskest uuringust, mille tulemused on avaldamist leidnud ajakirjas npj Aging.

Louise Hecker Atlantas asuvast Emory Ülikoolist ja Houstonis tegutsevast Baylori Meditsiinikolledžist väidab koos kolleegidega samadest teadusasutustest, et psilotsübiini toimel püsivad hiirte telomeerid pikemad kui seda ainet mitte saades.

Telomeerid on hiirte, inimeste ja muude olendite rakutuumades kromosoomide otstes paiknevad DNA jupid, mis kipuvad ajapikku lühenema; lühenemine paistab olevat seotud raku vananemisega.

Hiired olid katse alguses ühe aasta ja kaheksa kuu vanused, mis inimesel vastaks umbes 60 eluaastale.

Psilotsübiini saanud hiired elasid seejärel keskmiselt kauem kui psilotsübiini mitte saanud hiired. Samuti panid teadlased tähele, et nende hiirte karv nägi parem välja kui teistel. Seegi viitab paremale tervisele.

Hecker ja ta kaaslased viisid psilotsübiini ka inimese rakkudesse ja tuvastasid, et sõltuvalt doosist võib rakkude eluiga seepeale pikeneda kuni 57 protsenti.

Teadlased oletavad, et psilotsübiin mõjutab rakkudes vananemisega seotud biokeemilisi signaalradu just sellisel moel, et vananemine aeglustub ja rakk elab kauem. Samuti võib psilotsübiin mõjutada epigeneetikat ehk geenide avaldumise aktiivsust.

Kui hästi hiirtega ja inimese rakkudega tehtud katsete tulemused inimeste eneste peale üle kanduvad, peavad näitama edasised uuringud. Varasemais uuringuis on juba selgunud, et psilotsübiin võib aidata depressiooni ja ärevuse vastu.

Seda, et psilotsübiin võib telomeeride lühenemist pärssida, on varem hüpoteetiliselt välja käidud, aga nüüd saadi selle kohta esimesi katselisi tõendeid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.