Raske verekaotuse korral päästab esimese abivahendina kvaliteetne täisveri

PERH-is kasutatakse juba poolteist aastat eluohtliku verekaotusega patsientide esmaabis täisverd. Nad saavad nüüd erinevalt aastakümneid kasutatud üksikutest verekomponentidest kogu doonorivere, kust on eemaldatud valgelibled. Samuti on uues lahenduses ära mõõdetud, et ABO veregrupisüsteemi antikehi on ohutu kogus.
"Massiivse verekaotuse korral on suremus väga kõrge protsendiga. Kui saame mõne surma ära hoida, on see minu meelest väga suur saavutus," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) laboratooriumi verepanga vanemarst Riin Kullaste. Alates 2023. aasta juulikuust on PERH-is eluohtliku verekaotuse seljatamiseks kasutusel uus vahend: täisveri.
"Täisveri on veri, nagu see doonori soonest tuleb. Ainuke, mille me sealt välja filtreerime, on leukotsüüdid ehk valgelibled. Neid patsient ei omasta ja need võivad talle pigem kahjulikud olla," selgitab Kullaste. Täpsemalt on PERH-is kasutusel üksnes RhD5- (rahvapäraselt reesus-) positiivne 0 grupi täisveri, sest see sobib eluohtlikus olukorras ühtviisi kõigile inimestele. "See on ikkagi esmaabivahend, millel on väga kitsas näidustus: olla elupäästev eluohtliku verejooksu olukorras," sõnab vanemarst.
Uues kuues vana
Harilikult tähendab vereülekanne tänapäevases mõttes komponentravi. Sel juhul saab patsient verest eraldatud erütrotsüüte ehk punaliblesid, trombotsüüte ehk vereliistakuid ja plasmat. Meetod tuli kasutusele aga alles 1970. aastatel. "Tegelikult möödunud sajandi algusest, kui veregrupid avastati, kuni Vietnami sõjani oligi täisveri verekaotuse korral ainuke variant," osutab Riin Kullaste.
Käesoleval sajandil hakati kolme verekomponenti kasutama tasakaalustatud vahekorras seguna, mis meenutas üha rohkem täisverd. Nüüd jõudis meditsiin ringiga ehtsa täisvereni tagasi. Kullaste sõnul on uus täisveri siiski poole sajandi tagusest erinev. "Esiteks me eemaldame sealt leukotsüüdid. Teiseks määrame seal teatud analüüsi, mis näitab, kas see on ohutu või mitte teise veregrupiga inimestele," kirjeldab ta.
Nagu öeldud, kasutavad PERH-i arstid ainult RhD positiivset 0 grupi täisverd. Enne kasutust tuleb kindlaks teha, kas seda sobib üle kanda ka A, B ja AB veregrupiga inimestele. "Selleks määrame kogutud 0-grupi veres anti-A ja anti-B antikehi. Nende antikehade hulk ei tohi olla liiga kõrge ehk nende tiiter peab olema madal. See tähendab, et üle kaheksakordses seerumi lahjenduses neid labori testiga enam ei leia," osutab Kullaste. Just see tagab, et doonorilt saadud veri on ohutu mistahes veregrupiga inimesele.
Uuenduslik on vanemarsti sõnul ka see, et kasutatakse RhD positiivset ehk reesuspositiivset doonoriverd kõigile hästi teada n-ö universaalse 0-reesusnegatiivse vere asemel. "0 RhD negatiivseid inimesi on Eesti populatsioonis ainult neli protsenti. Veredoonorite hulgas küll on neid küll kaheksa protsenti, aga sellegipoolest ei kata nende annetused kõiki erakorralise vereülekande vajadusi," seletab Kullaste.
Lisaks kogutakse täisverd PERH-is üksnes meesdoonoritelt. Seeläbi välditakse vanemarsti sõnul koesobivussüsteemi antikehi, mis leiduvad sageli just naisdoonorite veres. Küll aga peab kõigil meestel olema antikehade anti-A ja anti-B tiiter enne laboris määratud. Kelle tiiter on liiga kõrge, saab küll verd annetada, ent tema veri eraldatakse komponentideks.
Esimene hetk tuleb üle elada
Täisvere kasutuselevõtule eelnes Riin Kullaste sõnul pikk ettevalmistusperiood. Otsus täisverd juurutada võeti PERH-is vastu juba 2022. aasta märtsis. Lõplik luba saadi alles peale 2023. aasta teises pooles 50 patsiendiga tehtud katseprojekti. "Määrasime neil peale täisvere ülekannet veres näitajaid, mis ütlesid, kas täisvere plasmas sisalduvad antikehad tekitasid hemolüüsi ehk erütrotsüütide lõhustumist. Ehk kas see täisveri tegi neile mingit kahju," meenutab vanemarst. Kuna mingit kahju kellelgi ei tekkinud, saidki Kullaste ja kolleegid kindluse, et valitud tiitriga täisverd võib argitöös kasutada.
Reaalselt läheb täisveri aga töös käiku harva, sest on näidustatud vaid väga tugeva verekaotusega patsientidele. "Meil PERH-is on kusagil 10–15 sellist patsienti ühes kuus," märgib Kullaste.
Täisveri on igas mõttes esmaabivahend: seda võetakse kiirabiautosse ja -kopterisse kaasa ühe doosi kaupa või kasutatakse enne patsiendi veregrupi määramist erakorralise meditsiini osakonnas. Vahel läheb täisverd vaja ka mujal haiglas, kui operatsiooni või protseduuri käigus saab patsiendil viga arter või aort. "Kui järsku tekib suur verekaotus, kõik on minutite küsimus ja me ei jõua komponente ette valmistada, siis võime haarata ka täisvere," sõnab vanemarst. Täisverd on haiglas varuks 10 ühikut: neist kaks reanimobiili osakonnas, neli erakorralise meditsiini osakonnas ja neli verepangas.
Enamasti läheb RhD positiivset 0 grupi täisverd patsiendile vaja vaid üks-kaks annust. Peale seda jätkatakse Kullaste sõnul juba verekomponentidega, mida antakse igale patsiendile vastavalt tema veregrupile. "Lihtsalt esimene verekaotuse hetk tuleb täisverega üle elada. Siis saab võtta kasutusele verekomponendid, mis on oma funktsionaalsetelt omadustelt paremad," tõdeb ta.
Täisverd säilitatakse külmikus 21 päeva, selle aja jooksul selle vere hüübimist tekitav potentsiaal kahaneb. Väheneb nii trombotsüütide arv kui ka hüübimisfaktorite tase. Verejooksu eelse olukorra taastamiseks on Kullaste sõnul enamasti vaja jätkata ravi verekomponentidega.
Militaarsüsteemis on täisverd tema sõnul kasutatud peaaegu alati, ent tsiviilmeditsiinis on see uudis. Euroopas on täisvere pioneerid norrakad: Norra riigi pikk, kitsas, tuhandetes kilomeetrites põhja poole venitatud kuju tingib selle, et ülikeeruline on tagada igal pool verekomponentide varusid. Palju kasutatakse täisverd ka USA-s, eriti traumameditsiinis. USA-ga võrreldes on Euroopa seda kasutanud pigem ettevaatlikult. "Meie PERH-is oleme ideega kaasa läinud, arvan, et edukalt ja nüüd näeme, et muu Euroopa huvi järjest kasvab," tõdeb vanemarst.
Üldpildis hindab ta Eesti doonorivere varusid rahuaja tingimustes suurepärasteks. Samuti võib ta rahul olla doonoritega, kes tulevad kutse peale aktiivselt verd annetama. "Kui aga meil on mingisugune kriisiolukord, siis selleks meie varudest ei piisa," möönab ta. Nii on verekeskused asunud läbi mõtlema, kuidas ja kust kriisi ajal abi saada. "0 grupi täisveri ei ole siiski suure masskannatanutega olukorra lahendus, vaid mõeldud rahuajal eluohtliku verejooksu esmaseks raviks," ütleb Kullaste.
Riin Kullaste ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Transfusion.