Tihedavõraline puuliigirikas mets kosutab vaimutervist enim
Metsas on tore ja tervislik käia. Kuid küsigem endalt, kas on ka vahet, millises metsas jalutamas käia. Vastuse saamisel abistab meid rahvusvaheline teadlasrühm, kes ongi erisuguste metsade vaimse tervise mõju lähemalt ja laiemalt uurinud.
Loïc Gillerot Belgiast Genti Ülikoolist ja ta kolleegid selgitasid välja, kuidas niisugused metsa iseloomustavad näitajad nagu võrastiku tihedus ja puude liigirikkus võivad mõjuda mitmesugustele vaimutervise näitajatele.
Uuring hõlmas 164 metsa viielt Euroopa maalt — Belgiast, Prantsusmaalt, Austriast, Poolast ja Saksamaalt.
Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Sustainability, et metsas pakutaval puuliigilisel mitmekesisusel on vaimse tervise näitajatele hea, aga mitte väga tugev toime.
Metsade haldajad võiksid uuringu autorite sõnul puuvaliku mitmekesistamist kui üht rahva vaimutervise mõningase tugevdamise meedet täitsa julgesti kaaluda, kasvõi juba seepärast, et puude mitmekesisus soodustab ka rohttaimestiku, seenestiku ja loomastiku suuremat mitmekesisust.
Tugevaimat toimet inimeste vaimsele tervisele avaldab metsas uuringu järgi aga võrastik, selle tihedus ja struktuur. Tihedam võrastik varjab päikest ja pakub kuumal päeval jahedamat jalutamiskogemust, aga parandab ka õhukvaliteeti.
Teisalt on paksul võrastikul ka puudusi. Näiteks võib see suurendada puugirikkust ja tõsta puukide levitatud borrelioosi- ja entsefaliidinakkuse ohtu. Ka leidsid teadlased, et paksus metsas võib kasvada vähem ravimtaimi kui hõredamas metsas.
Kuid uuringu peatähtis tulem on küllap ikkagi selge taastõdemus, et puhtalt juba metsas olemine iseenesest toob vaimutervisele kasu, vähendab ärevust, stressi ja depressiooni ning virgutab meeldivaid emotsioone.
Tänapäeva meeletus maailmas on metsaskäik siis igal juhul kindlasti tervitatav, ja nagu nüüd veel selgem kui enne, ka vaimselt tervistav vaheldus linnakärale, eriti kui puid on mitut liiki ja nende võrad on tihedad — ja on mõeldud ka kaitsele puukide eest.
